Sisukord
Päevakomm
Postimees
02.03.2018
Eesti Keskerakondlase seiklused Putini peol ja linna rahakotiga (11) Spotify aktsiaid saab osta alates märtsi lõpust ​«Mõtlesin, et Ämaris ikka ei tõmmata!» (43) Majandus Tallinna Vesi ei plaani vee hinda oluliselt langetada Veebruaris oli elektri börsihind kolme ja poole aasta kõrgeim (1) Coop hakkab pakkuma võimalust tellida ostukorv toidukappi (5) Eestis on kohti, kus palgad hoopis langevad (5) Välismaa Kaks Briti eurosaadikut suundus kontinentaalkonservatiivide rüppe «Parem kui nad poleks siia üldse tulnud!» (2) Berlusconi võib tõusta tuhast Arvamus Kadri Kuulpak: igaüks võib olla Jakob Hurt (3) Andrus Karnau: Eesti Energia igav aruanne Juhtkiri: Keskerakonna vanad rehad (14) Margus Lember: arstide koolitus Tartu Ülikoolis pole teadusvaba. Veel... (4) Postimees 1944. aastal: geishad sõjakäitistesse Kultuur Teatriaasta 2017 rabas kvantiteediga «Eesti laul 2018». Aga nad ju püüavad! Kolme naise nooruse võimalused ja võimatused, röntgenoloogiliselt Sport Ilves: mul on suur tõestamisnälg (1) Rakverest saab suve alguses võrkpallilinn (1) Tallinn Spotify aktsiaid saab osta alates märtsi lõpust Tarbija Spotify aktsiaid saab osta alates märtsi lõpust Tartu Tammeka eesmärk algavaks hooajaks: töökas jalgpall Tartu linnapea võttis tselluloositehase suhtes selgelt eitava seisukoha (20) Orelipoiss tegi Phuketi vabadusvõitlejast Eesti jumala Tartu tippvõrkpallurid käisid Tormas tüdrukutega lustimas Tanel Tein: hanguga ülikoolilinna mainet kaitsma (5) Sirje Toomla: meie pop-up-elu Pidu troopikas ehk Orhideed näitavad ilu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kadri Kuulpak: igaüks võib olla Jakob Hurt

2 min lugemist
Artikli autor Toompeal riigilipu heiskamisel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval. FOTO: Erakogu

Ei lipu heiskamine 24. veebruari varahommikul, hümni laulmine ega kõned. Mulle tõid riigi sajandal sünnipäeval pisarad silmi hoopis ema meenutused oma vanaemast. Just isiklikud lood muudavad abstraktse «ajaloo» tõeliseks ja inimlikuks.

Sellepärast rõõmustas mind Eesti Rahvaluule Arhiivi noortele suunatud kogumisvõistlus «Püüa vanaema lugu purki!». Ettevõtmise eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks lugu või laul.

Mu ema meenutab oma vanaema Marie Koffi (1902–1984) kui inimest, kes uskus alati, et Eesti saab vabaks. Kirgas usk Eestisse säilis vanaemal ka küüditatuna Siberisse, kus ta viibis viisteist aastat. Vanavanaema suri paraku 1984. aastal, seitse aastat enne taasiseseisvumist.

Marie lõpetas 1929. aastal Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas eesti keele ja germaani filoloogia cum laude. Soovist mitte unustada eesti keelt kirjutas Marie Siberis kõikvõimalikud paberid, sh minu vanaema venekeelse aabitsa, täis eesti- ja saksakeelseid tekste. Neist moodustus Siberi aja kroonika.

Vanaema ja tema ema mälestused talletasin omakorda kaasautorina kahe raamatu, «Siberi kodu» ja «Siberi karm kool» kaante vahele.

Ema ütleb mulle tihti, et näeb minus mu vanavanaema. Ei tea, kas isamaa-armastust on võimalik pärida, kuid sinimustvalge mõtteviis kannab mind ka päevil, mil Eestimaa pole piduehtes. Tahaksin loota, et selles on oma osa esivanemate elulugude tundmises ja endas kandmises.

Mihkel Mutt kirjutas artiklis «Umbisikuline käskiv kõneviis» (PM AK, 30.12.2017) sellest, et ühiskonda oleks vaja rohkem vertikaalsuse mõõdet, ilmalikku (või ajalooalast) transtsendentsust. «Ükskõik kas isiklike pärimuste, kollektiivse mälu või spetsiaalsete kultuurimehhanismide kaudu,» sedastas autor.

Vertikaalne tasand tähendab seost mineviku ja tuleviku põlvkondadega, oma ajaloo ja kultuuriga. Erinevate kogumisaktsioonide eesmärk ei piirdu kunagi ainult lugude talletamisega. Kogutud pajatuste kaudu suureneb eri põlvkondade vahel üksteise mõistmine.

Kui suulist pärimust koguda ei saa, võib sugupuu harusid kaardistada. Hetkel olen isapoolse suguvõsa uurimisega poole aasta pikkuses järjekorras. Olgu isikuloo uurijate tihe töökalender tõestuseks, et eestlased tunnevad huvi oma juurte vastu.

Lisaks vertikaalse mõõtme laiendamisele aitab esivanemate lugude tundmine sisustada igapäevaelu tähenduste ja seostega. Tartus loengusse jalutades püüan silme ette manada, kuidas vanaema Ülikooli kohvikus pulmi pidas. Koorilauljana mõlgub mu mõtteis kauge sugulane Aino Tamm, keda peetakse Eesti laulukunsti rajajaks.

Ajakirjanikuna mõtlen vanaema Silviast, kes oli veerand sajandit Nõukogude Naise peatoimetaja. Samuti Hans Pöögelmannist, kes töötas 20. sajandi hakul Postimehes. Viimane läks ajalukku eelkõige nõukogude organisatsioonides ja esindusorganites tegutsenud revolutsionäärina. Vaar-vanaema rääkis aga mu emale temast kui intelligentsest mehest, kes tundis huvi eesti hariduse edendamise vastu.

Pärimust võib koguda ka konkurssideväliselt. Teinekord, kui (vana)vanaema või (vana)vanaisa heietusplaadi peale paneb, kuula ta ära. Ja selle asemel, et telefoni sukelduda, pane oma kõikvõimas sõber hoopis salvestama. Kunagi veel tänad ennast. Või tänavad sinu lapsed.

Seotud lood
01.03.2018 03.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto