Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.03.2018
Eesti «Positiivseid kirju ei saa ajakirjanikud tihti» Nüüd on tiigrite kord Vene valede masin töötleb ka omasid (10) Vene rahvas pandaks toetama ka sissetungi Baltimaadesse (81) Ühe pere tragöödia: naine kaotas oma laste isa, kasvatab üksi erivajadustega tütart ja kuulmishäirega poega (8) Välismaa Putini sõjaline ärplemine pahandas USAd (2) Jaanus Piirsalu kommentaar: Insener Putini hüperboloid Liis Elmiku kommentaar: Kas Itaaliast saab järgmine Kreeka? Arvamus Peksa oleks ikka saanud (8) Juhtkiri: Putini Wunderwaffe (8) Uue aja sportlane (2) Rahvatervise ohver (2) Rahapatakaga pressivihkaja EKI keelekool: ümber-sõnu Rannar Raba: üle laiba (5) Postimees 1998. aastal: Alex Lepajõe neli aastat võltspassiga illegaalselt Eestis Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Kultuur EKI keelekool: ümber-sõnu Margus Punabi essee: kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist (24) Sport Trooninõudleja viimane võimalus Tarbija Tarbijakaitseamet hoiatab kahe veebikaupleja eest Lugeja küsib: miks ei ole rongides turvavöösid? Märtsikuu ostukorv: hinnad on kuu ajaga langenud AK 12 veidrat Eestit ehk tundub, et olevikul pole häda midagi AK küsitlus: mufti, rabi, piiskop ja vasakpoolne soorollidest, bitcoinist ja kosmosest (1) Enn Tarvel: «Täiskasvanud rahvas peab suutma elada tõega» (12) Saja aasta sada lugu Thomas Pynchoni võimatu mõõtmatus Naistenalja, kaneelilõhnalist Viled sinised karedas peos. Kaebekõne Olev Remsu asjus Peeter Langovits: Piirivalve esimene oma lennuk teeb esimese lennu Hukkunud raudteelaste mälestusplaat taasavati 84 aastat hiljem Kalle Voolaid: Pyeongchangi olümpia õppetunnid ehk Pierre de Coubertin võib rõõmustada Arter Arteri suur intervjuu: Mihkel Mattisen: üldiselt meeldib inimestele see, mis tuleb südamest Filmiarvustus: «Nähtamatu niit». Meisterlikult kütkestav painaja Iseõppiv tark mees taskus: mida teeb tehisintellektiga nutitelefon? Rahvuslike riiete võidukäik presidendi vastuvõtul Suur finaal tulekul! «Eesti laulu» viis favoriiti Tallinlannast olümpiahõbe Postimehele: armastan Eestit, aga olen meeletult õnnelik, et esindan Venemaad (19) VIDEO: Munadega spordiala Oscarid tulevad seekord nägeluste saatel Paast ja ramm ühel taldrikul: proovi hapukapsa-avokaadokreemi Fotod: Vaata, kuidas sünnib uus automark - sportlik Cupra Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Putini Wunderwaffe

2 min lugemist
Vladimir Putin eelmisel neljapäeval aastapäevakõnet pidamas. FOTO: ALEKSANDER ZEMLIANITŠENKO/AP/SCANPIX

Venemaa presidendi Vladimir Putini neljapäeval föderatsiooninõukogu ees peetud kõne kujunes oodatult tema isiklikuks PR-aktsiooniks. Kahest osast koosneva kõne esimene osa, mille teemaks oli Venemaa areng tulevikus, jäi suuresti tähelepanuta. Kusjuures mitmeid asju, millest ta neljapäeval rääkis – vaesuse vähendamine, eluea pikendamine –, lubas ta juba oma 2003. aasta kõnes. Teine pool kõnest keskendus Venemaa sõjalise potentsiaali kasvatamisele ja imerelvadele, millesarnaseid ei leidu kuskil. Põhimõtteliselt nägi maailm kingaga vehkiva ja kõigile «Kuzma ema» näidata ähvardava Nikita Hruštšovi reinkarnatsiooni.

Putini esinemise ajal demonstreeriti multifilme imerelvadest, mille kallal on töötatud ja jätkatakse tööd. Putin kinnitas, et need on uued relvad, mis ei vasta aga tõele, sest need projektid pärinevad põhiliselt 1980. aastatest, mil neid alustati vastusena ameeriklaste nn tähesõdade programmile. Viimane osutus blufiks, ent vallandas võidurelvastumise, mis päädis NSV Liidu kokkuvarisemisega. Arvutigraafika põhjal otsustades on neil relvadel suur võimsus ning suunatud on need eranditult Ameerika Ühendriikide vastu.

Putini esinemine oli küll mõeldud siseauditooriumile, näitamaks, et kogu selle tohutu sõjalise potentsiaali eest on võimeline vastutama vaid üks inimene – tema ise, kuid oluline on, kuidas see läänes vastu võetakse. Kogu kõne refrääniks olid presidendi sõnad: «Meid ei ole kaua kuulatud, kuulake nüüd!» Tegelikku poliitilist seisu arvestades on selge, et Kreml viskas lauale oma viimase trumbi – Nõukogude Liidult päranduseks saadud tuumaarsenali, mis Putini kinnitusel pole ära roostetanud, vaid seda on viimastel aastatel oluliselt uuendatud ja tugevdatud.

Osa lääne eliidist näeb Putini neljapäevases kõnes kahtlemata meeleheitlikku katset kokkuleppele jõuda. Leidub aga ilmselt ka neid, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Kui võidurelvastumiseks peaks minema, siis oleks eelis kahtlemata ameeriklastel, kelle sõjaline eelarve ületab venelaste oma üheksakordselt ja SKT Venemaa oma 15-kordselt. Raske on üldse mõista, kuidas oleks kuluka võidurelvastumise tingimustes võimalik saavutada Putini kõne esimeses osas püstitatud eesmärke.

Samas ei peaks nüüd tuumasõda peljates und kaotama. Sõjalise konfrontatsiooniga kaasnevad suured kaotused ja riskid. Võib ju kulutada palju vähem raha, toetades venemeelseid poliitikuid ja mõjuagente välismaal ning osutades neile propagandistlikku abi, lootuses, et nad on ühel päeval piiri taga võimul ja korrigeerivad oma maa poliitikat Venemaale kasulikus suunas. Tänases Postimehes on pikemalt juttu Venemaa propagandarelvast. Selle tõhususe pärast peaks rohkem muretsema kui Putini näidatud multikate pärast.

Seotud lood
02.03.2018 05.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto