Vene rahvas pandaks toetama ka sissetungi Baltimaadesse

Ukraina Kriisikommunikatsiooni Keskuse hübriidsõja analüüsigrupi asejuht Ljubov Tsõbulska. Foto: Sander Ilvest

Oma kodanikele suunatud propaganda eesmärk on kujutada Venemaad stabiilse kindlusriigina, kus rahva toetus on garanteeritud kõigile presidendi otsustele, ütlevad uuringu autorid, Ukraina Kriisikommunikatsiooni Keskuse hübriidsõja analüüsigrupi juht Oleksi Makuhhin ja asejuht Ljubov Tsõbulska.

-Miks oli vaja süvitsi uurida, kuidas Putini meedia oma rahvale Euroopat vahendab?

Oleksi Makuhhin: Kui Venemaa Ukrainat 2014. aastal ründas, kaasnes sellega jõuline infosõda. Meie töötasime sel ajal kommunikatsioonivaldkonnas. Meid šokeeris, et kuigi Vene telekanalites kasutati ilmselgeid valesid, ei mõjutanud vale paljastamine enamasti venekeelse auditooriumi arvamust. Sel hetkel mõistsime, et valeuudiste taga peab olema midagi enamat. Selle uurimuse mõte ongi paljastada neid sügavamaid kihte. Ilmneb, et narratiiv on midagi palju keerulisemat, kui üksnes valeuudised. Narratiiv ei kaota mõju isegi siis, kui valeuudis faktidega ümber lükata.

Ljubov Tsõbulska: Saime uuringut tehes aru, kui suletud on Venemaa sisepropaganda Euroopa jaoks. Takistuseks on keelebarjäär, Euroopas ei vaadata vene programme. Teatakse Sputnikut ja RT-d, aga keegi ei aima, kuidas seal Euroopa riikide kuvand kodupubliku jaoks üles ehitatakse. Nende eesmärk on valmistada Vene ühiskonda ette selleks, et see toetaks Venemaa presidendi iga otsust. Kui Venemaa okupeeris osa Ukrainast, toetas vene elanikkond seda. Kui Venemaa otsustaks tungida tulevikus näiteks Baltimaadesse, kas vene rahvas hakkaks seda toetama? Me oleme veendunud, et hakkaks. Seepärast tulekski Vene sisepropaganda pärast muret tunda.