Sisukord
Eesti
Postimees
07.03.2018
Eesti Puuetega laste arv on Eestis ajaga kahekordistunud (4) Tartus puhkes miljarditehase vastu protestitorm Koalitsioon kavaldas EKRE üle (24) Kinnisvaraturul on hinnas hästihoitud vana Pagulaste koduotsingud toovad pisaraid (27) Majandus Tuleva pensionifondid miinuses Välismaa Endine Vene topeltagent kartis oma elu pärast (1) Venemaa kaotused Süürias üha kasvavad (2) Kellel on lootust pääseda Merkeli uude valitsuskabinetti? (1) Arvamus Neeme Korv: kui pikad on erakondade pingid? (6) Mikk Granström: kuidas kasvatada uued Kiisad ja Volmerid? Carina Ferreira-Borges, Thomas Babor, Marge Reinap: kui katus laseb läbi, kas osta ämbreid? (2) Juhtkiri: rohkem läbipaistvust puidurafineerimistehase projekti (8) Karmo Tüür: Putini sõjakad multikad Mart Raudsaar: Autovadītāji, uzmanību!* (2) Edasi 1989. aastal: rahutused Tiibetis Kultuur Melanhoolne muusika, positiivse laenguga Välismaa telekanal ostis uue eesti telesarja (2) Sport Teigamägi lubas Uibo eest võidelda Margus Kiiver: Loeb hoiab Mehhiko ralli eel tagasihoidlikku joont «TiTänakule» järge ei tulnud Kas VAR päästab või rikub MMi? Tartu Abivallavanem ei näe endal korruptsioonisüüd Urmas Klaas: riigi teerulliga üle Emajõe Ateena? (3) Puu tänav tuleb tagasi ja avaturg nihkub edasi Tartu kahe ettevõtte juhid kandideerivad silmapaistvaima ettevõtja tiitlile Hiina keele õppimine muutub aina populaarsemaks Wiiralti graafika – ühe lehe kahel poolel Võimatu luuletaja auks kerkis kirjandusmuuseumisse puuriit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Puuetega laste arv on Eestis ajaga kahekordistunud

2 min lugemist
Puudega laste taastusravisse suunatakse Saaremaal 20 000 eurot. FOTO: Sebastian Kahert / Caro / Scanpix

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuring näitab, et kaheksa aastaga on puuetega laste arv Eestis kahekordistunud.

Möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli puudega laste arv Eestis 12 896. Kaheksa aastat tagasi 2009. aasta esimesel päeval oli see arv ligi kaks korda väiksem – 7368.

Samas on hariduslike erivajadustega laste arv kasvanud vaid ühe protsendipunkti, rääkis uuringu tulemusi tutvustades Epp Kallaste, Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar juhataja.

Kallaste sõnul on vanemad agaramad taotlema lapsele puuet, kuid miks nad seda teevad, pole teada.

Puudega laste arv. FOTO: sotsiaalministeerium

Kasvanud on keskmise ja raske puudega laste arv, vähenenud sügava puudega laste arv. Kõige suurem on olnud kasv keele- ja kõnepuudega, vaimupuudega ning liitpuudega laste arvudes, veidi vähem on kasvanud psüühikahäire ja muu puudega laste arv.

Pooled puudega lapsed vajavad vähemalt ühte abivahendit. Kõige rohkem on puudega lapsi vanuses 7–15 aastat, puudega lapsi on kõige rohkem Kirde-Eestis (10 protsenti), kõige vähem Põhja-Eestis (3 protsenti).

Puudega lastega peresid ühendavate organisatsioonide esindajate sõnul on puudega laste arvu kasvul mitmeid põhjusi. Ühelt poolt on kasvanud puude määramise aluseks olevate haiguste diagnoosimine, samuti võib ravi efektiivsuse kasvu tõttu olla vähenenud puudega laste surmade arv.

Teiselt poolt on laienenud võimalused puudega lastele vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks ning samal ajal kasvanud lapsevanemate teadlikkus sellest, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu, ja seetõttu võidakse lapsele puuet ka sagedamini taotleda.

2017. aastal oli toetus keskmise puude astme korral 69,04 eurot kuus, raske ja sügava puude korral 80,55 eurot kuus.

Iga teise sügava puudega lapse pere lisakulutused seoses puudega olid 119–339 eurot, aga need võivad ulatuda ka kuni 600 euroni. Lapse raske puude korral kulutavad pooled pered puudega lapse erivajadustele 60–219 eurot ja keskmise puude korral 48–159 eurot kuus.

Puudega laste perede hinnangul on nende majanduslik toimetulek halvem kui tavalistel lastega peredel. Kõikidest puudega lastega leibkondadest tajub vaid 19–26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt. Kõikide lastega perede hulgas oli selliseid peresid märksa enam: 40–51 protsenti.

Puudega lastega perede seas on rohkem neid, kellel on vähemalt ühel korral viimase aasta jooksul olnud raskusi kommunaalkulude maksmisel. Kui Eesti kõikide lastega leibkondade seas, kellel oli kommunaalkulusid, oli raskusi nende maksmisel 8–13 protsendil, siis puudega lastega perede seas oli kommunaalkulude tasumisel raskusi 28–34 protsendil.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja Turu-uuringute AS läbi «Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu».

Uuring kaardistas puudega lastega perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku, puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutuse. Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega, kuid seda kohandatud ja kaasajastatud kujul. Uuring annab olulist teavet puudega laste perede olukorra ja vajaduste kohta ning võimaldab tulemustest lähtuvalt kujundada sihtrühmale vajalikke teenuseid ja toetusi.

Seotud lood
06.03.2018 08.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto