Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
07.03.2018
Eesti Puuetega laste arv on Eestis ajaga kahekordistunud (4) Tartus puhkes miljarditehase vastu protestitorm Koalitsioon kavaldas EKRE üle (24) Kinnisvaraturul on hinnas hästihoitud vana Pagulaste koduotsingud toovad pisaraid (27) Majandus Tuleva pensionifondid miinuses Välismaa Endine Vene topeltagent kartis oma elu pärast (1) Venemaa kaotused Süürias üha kasvavad (2) Kellel on lootust pääseda Merkeli uude valitsuskabinetti? (1) Arvamus Neeme Korv: kui pikad on erakondade pingid? (6) Mikk Granström: kuidas kasvatada uued Kiisad ja Volmerid? Carina Ferreira-Borges, Thomas Babor, Marge Reinap: kui katus laseb läbi, kas osta ämbreid? (2) Juhtkiri: rohkem läbipaistvust puidurafineerimistehase projekti (8) Karmo Tüür: Putini sõjakad multikad Mart Raudsaar: Autovadītāji, uzmanību!* (2) Edasi 1989. aastal: rahutused Tiibetis Kultuur Melanhoolne muusika, positiivse laenguga Välismaa telekanal ostis uue eesti telesarja (2) Sport Teigamägi lubas Uibo eest võidelda Margus Kiiver: Loeb hoiab Mehhiko ralli eel tagasihoidlikku joont «TiTänakule» järge ei tulnud Kas VAR päästab või rikub MMi? Tartu Abivallavanem ei näe endal korruptsioonisüüd Urmas Klaas: riigi teerulliga üle Emajõe Ateena? (3) Puu tänav tuleb tagasi ja avaturg nihkub edasi Tartu kahe ettevõtte juhid kandideerivad silmapaistvaima ettevõtja tiitlile Hiina keele õppimine muutub aina populaarsemaks Wiiralti graafika – ühe lehe kahel poolel Võimatu luuletaja auks kerkis kirjandusmuuseumisse puuriit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rohkem läbipaistvust puidurafineerimistehase projekti

2 min lugemist
Emajõgi. FOTO: Margus Ansu / Postimees

Nõukogude Liidus oli võimudel ja nendele alluvates massiteabevahendites kombeks ülistada nõukogude tööstuse võimsust ja grandioosseid plaane looduse ümbertegemiseks ning inimesele allutamiseks. Tegelikult olid säärasel hoolimatusel ja ükskõiksusel ökosüsteemile väga rängad tagajärjed. Mitmel pool Eestimaal mäletatakse tänini joogiks kõlbmatut haisvat kaevuvett, halli tolmu välja paisanud vabrikuid ning kolibakteritega saastatud ujumiskohti. Praeguseks on see kõik justkui kauge minevik ning vaevalt et keegi sooviks sinna naasta. Sellisel juhul peaks vihkama olevikku ja tulevikku.

Praegu ei kahtle ilmselt keegi, et inimene ja loodus on seotud hulga nähtamatute sõlmedega ning sellest, kuivõrd me hoolitseme looduse kaitse ja säilitamise eest, oleneb ka meie endi füüsiline ja materiaalne heaolu. Inimese ja looduse vastastikuses suhtes ei toimu mitte midagi iseenesest. Neile, kes suudavad seda tasakaalu hoida, tasub loodus heldelt oma andidega. On suurepärane, et Eestis on paljud inimesed selle arusaamani jõudnud.

Meie ajaloolist kogemust arvesse võttes on ka loomulik, et inimesed suhtuvad teatud skepsisega igasugustesse suurprojektidesse, mille ettevõtmisel kerkivad ikka ja jälle esile ühed ja samad küsimused. Nendele probleemidele on läänemaailm otsinud lahendusi möödunud sajandi 50. aastatest peale ja võrdlemisi edukalt. See on kaasa toonud ühelt poolt keskkonnale tekitatava kahju minimeerimise ja teiselt poolt looduse kaitseks võrdlemisi rangete standardite kehtestamise. Sellega tuleb arvestada ükskõik millise projekti elluviimisel.

Mis puudutab Tartu külje alla plaanitavat puidurafineerimistehast, siis teoks saanuna tooks see kasu mitmele osalisele, ent selle käigus tuleb vastata tervele hulgale keskkonnateemalisele küsimustele. Kõigile küsimustele selle projekti vedajatel vastavate uuringute valmimiseni vastust veel polegi, kuid sellega, et avalikkusega justkui suheldakse aktiivselt, ent infot antakse sealjuures vähe, on tekitatud teatud hall tsoon, mis iseenesest täitub igasuguste hirmude ja spekulatsioonidega.

Nii tehase pooldajad kui ka vastased on kasutanud küllaltki abstraktseid ja populistlikke loosungeid, mis teatud olukordades hästi töötavad, ent manipulatiivsed taktikad on võimatuks teinud sisulise arutelu. Kui puidurafineerimistehase-loosse, midagi soovida, siis rohkem läbipaistvust. Inimeste kahtlusi ja hirme on võimalik hajutada vaid maksimaalse läbipaistvusega, mis on euroopaliku asjaajamise alus. Läbipaistvuse puudumine on selle  projekti eestkõnelejate suurimaid altminekuid.

Seotud lood
06.03.2018 08.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto