Riigikogu täiskogu istungil toimus eile olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?» arutelu.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti (SDE) sõnul oli parlamendis peetav arutelu suunatud lahenduste otsimisele.

«Oleme olukorras, kus paljudel käib oma eakate vanemate eest hoolitsemine üle jõu. Samas paneb seadus hoolduskoormuse just laste ja lastelaste õlgadele. Küsimus on eeskätt selles, kuidas riik ja omavalitsused saavad keerulises olukorras peresid toetada, et hooldust vajavad inimesed saaksid õige teenuse ja nende lähedastel ei jääks elu elamata,» rääkis ta.

«Igaühel peab olema õigus väärikalt vananeda. Kuna Eesti ühiskond vananeb, siis tuleb juba lähiajal langetada otsused, mis toovad hooldusesse raha juurde ja annavad inimestele ühtlasi kindlustunde, et vajadusel nende kulud kaetakse,» lisas Kütt.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm (Vabaerakond) märkis, et siiani on eakate poliitikast rääkides keskendutud vaid pensionipoliitikale ja pensionide suurusele. «Kui nii jätkame, iseloomustab Eestit vanamoodsalt vananemine, kus peamiseks teemaks on asendussissetulek,» ütles ta.

Haukanõmm lisas, et iseseisvuse ja aktiivsuse annavad eakale personaalne ja professionaalne hinnatud vajadusega teenus ning õigeaegne abistamine, mis maksab raha. «Peame lõpetama silmade kinni pigistamise ja alustama lisarahastuse võimaluste otsimist, näiteks hoolduskindlustuse kaudu,» märkis ta.

Haukanõmm tõi välja, et olukorra lahendamiseks peab valitsuse poliitikakujundamine olema kvaliteetne, selgete prioriteetidega ja konkreetse tegevusplaaniga.

«Praegusel hetkel arutletakse ühiskonnas laste arvu ja naiste sünnitamisaktiivsuse üle ning eakatele pööratakse siiani vähe tähelepanu. Hoolimata sellest, et Eesti ühiskond on vananev. Nii anname selge sõnumi, et riik hoolib vaid ühest viiendikust rahvast – lastest ja noortest. Aga me kõik ju vananeme ja õnnelikud on need pered, kus väärtustatakse ka vanemaealisi,» kõneles ta.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees lisas, et ühiskonda ei peaks kastidesse jagama ning praeguse riigijuhtimisega veelgi suuremat vastandumist soodustama.

Eestis on ligemale 150 hoolekandeasutust ja hooldusteenuse hinnad on vahemikus 600–1400 eurot. Keskmine pension on aga 446 eurot.

«Kümned tuhanded pered on olukorras, kus omastel pole lähedase hooldamiseks rahalisi vahendeid ning ainus võimalus on loobuda täiskohaga tööst ja asuda oma lähedast hooldama,» rääkis Vabaerakonna poliitik. Tema sõnul ei saa riik endale lubada, et aktiivne, terve tööealine inimene peab lähedase hooldamise nimel loobuma oma põhitööst ja sissetulekust.

Eakate osakaal kasvab

2016. aastal oli vanemaealiste osakaal (vanus 65 ja eakamad) Eesti rahvastikust 19 protsenti, 2040. aastal on see aga 34 protsenti. Keskmine oodatav eluiga pikeneb: 2016. aastal oli see meestel 73,2 ja naistel 81,9 eluaastat. 2040. aastal on meeste keskmine oodatav eluiga 77 aastat ja naistel 85 eluaastat.

Tervena elatud aastad vähenevad: 2011. aastal oli 57,9, 2015. aastal 56,2. Eesti 65-aastaste tervena elada jäänud aastate arv on Euroopa Liidu keskmisest kolm aastat lühem. Kui ajavahemikul 2002–2009 tõusis keskmine terve eluiga 12 kuud ühe aasta jooksul, siis nüüd väheneb see aastas neli kuud.

postimees.ee