Sisukord
AK
Tänane leht
10.03.2018
Eesti Piiga jäigi puhkama Kallas valis varjudemängu (14) Välismaa Vägivald naasis Sri Lankale (2) AJA PEEGEL. Ungarlaste enesemõistmisest, ajalooline perspektiiv (1) Orbán tüürib Ungarit mittevabade riikide sekka (8) Arvamus Ferdinand Johann Wiedemann - kümnete keeltega hakkama saav polüglott, kes ei öelnud ära klaasist heast veinist Evelyn Kaldoja: koht, kus eelistan viha hirmule (9) Jelena Skulskaja: elu läheb kunstiks üle alati punase tulega (1) Postimees 1994. aastal: Tallinn oli leinarüüs Nädala nägu: antipoliitiku kehastus (2) EKI keelekool: miks ei tohiks suruda tuletist «ümbertöötus» «ümbertöötluse» asemele? (10) Sport Saskia Alusalu: Spordis ei maksa välimus, vaid tulemus! (6) Spordi lühiuudised Koolitulistamises õpilase kaotanud eestlanna ei saa ka kolm nädalat hiljem magada Rallieksootika muutub igapäevasemaks Kas põhiturniiri võidab Saaremaa või Pärnu? Joosep Susi: tähtis või tähtsusetu? Tervis VIDEO: Kes talvel metsas magab, on napakas? (1) Tarbija Aega alustada aiandusega aknalaual AK Märtsipommitamise varju jäänud nüansid: ajaloolane Kalmar Ulm näitab kultushooneid, mida tänapäeva Tallinnast enam ei leia (2) Vikerkaar loeb. Ihade loova potentsiaali mõttetu kammitsemine? (1) Sarrazini lünktabelid Esoteeriliste sugemetega psühholoogiaõpik algajaile Fossiilakadeemik soovitab Eestimaale eutanaasiat (2) Alternatiivsed rännakud ehk Tallinna klubid 4/4 taktimaailm ehk Tallinna alternatiivne tantsumuusikaskeene Aivar Tõnso: 1990ndatel oli metsikum aeg kui praegu Optimistliku tehnokraadi õhtuõpik Eesti riigi ämmaemandad ehk kes õigupoolest olid Eesti esimesed advokaadid? Peeter Langovits: Valter Ojakääru meeletu maailm Ferdinand Johann Wiedemann - kümnete keeltega hakkama saav polüglott, kes ei öelnud ära klaasist heast veinist Arter Viking Line’i tippjuht otsib kunagi Ahvenamaal kohatud eestlasi Pimekohting itaallasega. Alfa Romeo GTV Ütled Kerstenbeck, mõtled Vanemõde Saskia Alusalu: Spordis ei maksa välimus, vaid tulemus! (6) Filmiarvustus: Andrea Bocelli eluloofilm «Vaikuse muusika» ei vääri vaatamist Oscarite gala on kleidiparaadide ema Kuidas ERR olümpiaküla ukse taha tõsteti: talimängud käivitasid Eestis telesõja (8) Justin Petrone: midagi ei jää maha VIDEO: Kes talvel metsas magab, on napakas? (1) Kas lapsele medali andmine teeb hoopis karuteene? (1) Pille Enden teeb tiramisut piisakese Vana Tallinnaga Robotitest fooliumtrussikuteni: mis täna veider, see homme argipäev Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: miks ei tohiks suruda tuletist «ümbertöötus» «ümbertöötluse» asemele?

2 min lugemist
Õigekeelsussõnaraamat. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti kirjakeele normi aluseks on teadagi  ÕS. «Õigekeelsussõnaraamat» on sajandi jagu aega eesti keele kasutust suunanud, samas n-ö seadusjõu omandas ta alles mõniteist aastat tagasi.

See tähendab, et ÕSi pole koostatud teadmises, et ta on seaduslik normikogu, vaid see kohustus on talle peale pandud tagantjärele. Sellest on minu arvates sündinud hea kõrval ka halba. Nimelt sisaldab ÕS keelendite kasutuse kohta üksjagu soovitusi, mis nüüd on justkui osutunud normatiivseks.  

On suur vahe, kuidas inimene suhtub keeleharitlase soovitustesse (meenutagem kas või Henn Saari või Mari Tarandi keelesaadete populaarsust) ja kuidas ta suhtub kirjakeele normi, mis «peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist». Tuleb olla keeleasjus võrdlemisi enesekindel, et selle kindlas kõneviisis sedastuse valguses suuta soovitusi vaagida, neid võtta või jätta. Tunduvalt lihtsam on ÕSi soovitustesse suhtuda kui ettekirjutustesse.

Leksikograafina on mul seda, kuidas keel muutub, väga huvitav jälgida. On omaette keeruline küsimus, mis moel ja määral keelemuutusi sõnaraamatus kajastada, ja kindlasti on seda topelt keerukas ja vastutusrikas teha olukorras, kus sõnaraamat on üksiti kirjakeele normi määraja. Siiski näikse mõni ÕSi soovitus olevat kivisse raiutud ja tegelik keelekasutus näitab hoopis muud. 

Argo Mund kirjutab oma Postimehe keelekooli arvamusloos «Ümber-sõnu» (3.03.), et  «ümber vaatama» ja «ümber töötlema» on ebasoovitavad ühendid, esimene seepärast, et venelaenuline, teine, sest liiane. Mõlemad väited on õiged, aga mis siis?

Laensõnu, sh vene laene, on eesti keeles otsatu hulk (selle kohta loe täpsemalt nt etümoloogiasõnaraamatu eessõnast (http://www.eki.ee/dict/ety/ety.pdf), ja liiasus on isetekkeline nähtus keeles, mille ebasoovitavaks pidamisel peaksid olema sügavamad põhjused kui tema pelk esinemus ise. On palju argumente, millega keelendeid saab tõrjuda (nt Argo Mundi artiklis ümber vaatama’st sobivamaks peetud revideerima’legi saab ette heita laenulisust, lausa võõrsõnalisust, muutma on koormatud paljude tähendustega,  uuesti läbi mõtlema lohisev jne, jne), aga kogu tõrjumistöö kõrval ei tohiks tähelepanuta jätta tegelikku sõnakasutust. Selle hindamiseks on tänapäeval Eesti keeleteadlastel kasutada enam kui miljardist sõnast koosnev keelekogu (vt siinsamas rubriigis ilmunud M. Langemetsa «Eesti keel miljard+») ja minu arvates on keelendi elujõud olulisim argument tema «õigekeelseks» tunnistamisel. Näiteks on «ümber töötama» ja «ümber töötlema» vahekord ülalnimetatud tekstikogu põhjal 591 : 658, «ümbertöötluse» ja  «ümbertöötuse» vahekord omakorda 354 : 17. Selle järgi ei tohiks olla kahtlust, et «ümber töötlema» on «ümber töötama» kõrval sünonüümina oma elujõudu tõestanud ja kindlasti ei tohiks suruda tuletist «ümbertöötus» «ümbertöötluse» asemele, sest esimene pole suutnud keeles juuri ajada.

Pealkirja juurde. Ma olen ÕSi suur fänn ja ma pean kirjakeele normi tundmist ja täitmist oluliseks. Mul on hea meel, et ÕS täidab tähtsat ülesannet olla kirjakeele normi alus. Aga vast oleks praegu, mil õigekeelsussõnaraamatul seisab ees väärikas juubel, aeg taas kord läbi mõelda, mis on need vaalad, millel kirjakeele norm seisab, ja kuidas ikkagi suhestuvad norm ja soovitus.

Seotud lood
09.03.2018 12.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto