Sisukord
Arvamus
Postimees
09.03.2018
Eesti ID-kaardi kriisi lahendamine neelas RIAlt seitsmekohalise summa (1) Erakonnad kavaldavad miljarditehase teemal (19) Salakaupa vedanud mereväelased jäid karistuseta (5) Valitsus ja Est-For astuvad miljarditehase uuringuga ühte jalga (18) Majandus Kuidas tekivad majandusmullid? (2) Valitsus ja Est-For astuvad miljarditehase uuringuga ühte jalga (18) Välismaa Soome teadur: idanaabri pikaaegsed psühholoogilised katsed on muutnud meid ettevaatlikuks Postimehe sõjareportaaž Donbassist: «Sõjaromantikat on kuhjaga, aga õiget sõda pole» (15) KOHALIK VAADE. Leedu müstilise pedofiilide klanniga seotud kuulujutt kerkis taas pinnale Arvamus Kaur Maran: puidutehas ja mantra teadmatusest (35) Lugeja tselluloositehasest: laastatud metsad ja mürgitatud jõed ei ole minu Eesti (20) Henrik Roonemaa: troll pole kõiges süüdi Vallo Mulk tselluloositehasest: planeering ilma kokkuleppeta, mõjud ilma riskideta (8) Postimees 1932. aastal: eesti rahvas tahab magada Juhtkiri: kas riigireform seisab, roomab või lendab? Mihkel Mutt: kes meist on õige eestlane? (21) Kultuur Kodumaa kauniduse pühitsemine läbi liikuvate piltide Sport Tõestatud: Meistrite liigas maksavad kogemused Šipulin ja Rastorgujevs valasid haavale palsamit (1) Kas WRC-sari kiusab alusetult kiireid rallimehi? Tartu Tartu lõi lauda ellujäämise kunstid Linnal pole raha Tamme kooli ruumipuuduse lahendamiseks Aasta parimaks kuulutatud ehitised valmisid kvaliteedibuumi ajal Tallinna kultuuriklubi salongiõhtu jõuab Tartusse Leil, mis paneb saunagurmaanid nurru lööma Jüri Kõre: hoolduskindlustus hoolekannet päästmas Raamatukogust võib koju tulla kasvõi pilliga Noored leiavad koolist uue kutsumuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1932. aastal: eesti rahvas tahab magada

1 min lugemist
PM 9.03.1932 FOTO: Digiteeritud eesti ajalehed / dea.nlib.ee

Unepuudus on mõjutanud ka meie rahvaluulet. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis kõneles A.Tiitsmaa «Liigmagamisest ja unepuudusest».

Kui inimesel midagi ei ole, siis kujutab ta selle olemasolu enesele ette. Mida raskem on seda reaalselt saavutada, seda fantastilisemalt kujutatakse seda. Unepuudus, mida meie rahvas pikemat aega on kannatanud, on mõjutanud kahtlemata ka meie rahvast, on arendanud ka massilist süngust – mida tuleb ka võtta massilise haigusnähtusena, mis omakorda soodustas rahvast looma hiigelune ja hiigelväsimuse kujundit.

Rahva kõnes esineb väga sagedasti «maha magatud aeg», mida ei öelda igakord just seepärast, et oleks kahju ajast, mis raisatud, vaid pigem kadedusest, et teine inimene on saanud puhata või koguni magada.

Tuttav on anekdoot: peremees heidab peale sööki pisut puhkama, pannes selili olles ühe jala kanna teise jala suurevarba otsa, et kui jalg kukub, siis mees kohe ärkab. Sulased ja tüdrukud aga hoidnud kordamööda jalga, et see ei saaks kukkuda ja peremees magab õhtuni.

Rahvas aga kujutab ka igasugu jõumehi magamas. Need saavad magada juba rohkem. Tugev Mats läheb küll ühes teistega vara metsa, kuid ei hakka tööle, vaid heidab magama. Alles õhtu eel, kui teised hakkavad juba koju minema, hakkab tema tublisti tööle. Kui ühe puu lööb, siis kümme kukub. Tugevus soodustas seda, et võis päevad läbi magada. See oli rahva ideaal.

Veel kangemad magajad on Suur-Tõll ja Kalevipoeg. Need magavad nädalate ja aastate viisi. Keegi ei tohi nende magamist isegi segada.

9.03.1932

Seotud lood
08.03.2018 10.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto