Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.03.2018
Eesti Taliolümpiamängude ülekandmine oli Eesti Meediale majanduslikult kasumlik (1) Repinski toetusrahast: idee oli oma, aga initsiatiiv mujalt (6) Fotoreportaaž: Postimehe ringkäik salapärases Tallinna toomkirikus (2) Pidu katku ajal: toetused omadele poistele kasvasid kui imeväel (18) Majandus Repinski toetusrahast: idee oli oma, aga initsiatiiv mujalt (6) POSTIMEHE INTERVJUU Viru hotelli juht: Soome alkoturistid asenduvad kultuurituristidega (2) Pidu katku ajal: toetused omadele poistele kasvasid kui imeväel (18) Läti pankades käib endiselt rahapesu (3) Välismaa Kohtumine Kim Jong-uniga: kas Trumpi järjekordne reality-show? Kreeka ootab Makedoonialt nimetülis konkreetseid samme POSTIMEHE INTERVJUU. Vabariiklane ja demokraat lähevad baari... Arvamus Margus Amor: kuidas saada lätlased hoopis Eestisse tervislikule ostureisile? Jaanus Piirsalu: aeglaselt kulgev tripper Lugeja Matti Vattula: appi, mind hirmutatakse! (12) Postimees 1936. aastal: Rootsi mälestussammas Narva lahinguväljale Jaak Vilo: kas haridus on kallis? Proovige harimatust (6) Juhtkiri: searaha haiseb endiselt Karmo Tüür: Vene-Eesti suhted – kolm võimalust Kultuur Ohutu pastelne värk Lavamaagia järele janunev Erki Pärnoja Kaks sikku purdel Lähis-Ida moodi Sport Kuningas on elus, elagu kuningas! Alusalu ja Liiv tõid Adaverre olümpiavaimu Tallinn Fotoreportaaž: Postimehe ringkäik salapärases Tallinna toomkirikus (2) Teadus Kogu Twitteri ajalugu hõlmanud uuring: valeuudised levivad tõestest mitu korda kiiremini (3) Uued tehnoloogiad sunnivad Euroopat GMO-piiranguid lõdvendama (17) Tartu Elva valla valik: kas ujula asemel säästuvann või mitte midagi Hunt kui sümbol uutes ja vanades hundinimedes Kes maksab kõrghariduse eest? Keegi ei tea Tippkarateka Marko Luhamaa: oluline on keskenduda tööle ja tulemusele mitte mõelda, küll siis tuleb ka tulemus Milleks uurida tselluloositehase mõju erinevust Kärknas või Vorbusel? (2) Ränilinnas kerkivad põllule kortermajad Rannar Raba: Ei on ei (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugeja Matti Vattula: appi, mind hirmutatakse!

2 min lugemist
Tselluloositehase arutelu Tartu linnavolikogus. FOTO: Margus Ansu

Tartu lähedale rajatava tselluloositehase vastaste argumendid on hirmud. Hirmud, kuidas Emajõgi reostub ja palju paremast ei pääse ka Peipsi järv. Kas need väited on põhjendatud?

Soomes on olnud või on praegugi tselluloosi- ja paberitehaseid suurte linnade läheduses, kõik umbes Tartu-suurused. Ainult mõne mainimiseks: Rauma, Oulu, Kajaani, Kemijärvi, Lappeenranta, Tampere (Lielahti), Äänekoski, Kotka. Tehased tarbivad palju vett, mis on nimetatud linnades saadud enamasti kõrval paiknevast järvest või jõest.

Tartusse rajatava tehase vastu olijad põhjendavad oma vastu olemist just suure reoveekogusega. Miks siis Soome või ükskõik millise teise maa (Rootsi, Norra, Saksamaa jne) tehased ei ole juba ammu oma linna ümbrust ära reostanud? Sellepärast, et nad polegi reostajad!

Nüüdisaegsed tehased võtavad vett ja pärast tarbimist käib see vesi puhastusjaamast läbi ja väljalastav vesi on puhtam kui sissevõetud vesi. Kui tehnikasse piisavalt panustatakse, on tselluloositehas oma ümbrust puhastav rajatis! Kui ka kusagil ja ammu on väikseid koguseid reovett üle voolanud, pole see enam põhjenduseks ütlustele «Ikkagi võib midagi juhtuda!». Reoveeavariisid pole enam aastakümnete jooksul kusagil juhtunud.

Nüüdisaegne tselluloositehas on ka elektritootja. Puidust jääb protsessis palju jäätmeid, mis põletatakse elektri tootmiseks. Tehas saab kogu vajaliku elektri oma jaamast ja jääb veel ülegi ümbruskonna kasuks. Uuenevast looduslikust allikast toodetakse rohelist energiat!

Olen arvamusel, et Tartu tehase vastu olijate tegutsemine on alatu. Inimeste hirmutamisel pole mingisugustki alust. See on ainult poliitiline mäng. Asjaolu, et rahval on kombeks olla tihti uute suurte asjade vastu, tunda nende ees hirmu, kasutatakse poliitilises mängus ära. Kõik poliitilised jõud Tartus tahavad näidata tartlastele, kuidas nad seisavad tartlaste eest «Tallinna ülemjõu» vastu. Ükski partei ei julge nüüd hakata tõtt rääkima ja tehase tulekut pooldama, sest see paistab poliitilise suitsiidina praeguses emotsioonide maastikus.

See on alatu tegu! Poliitilised juhid ja muud liidrid on valitud oma kohtadele, et nad kriitilistelgi hetkedel teeksid õigeid otsuseid ja räägiksid tõtt.

Hirmus lugu, aga ma olen ikkagi hirmu täis! Teistmoodi hirmu. Soomes kasvavad metsad juurde ca 105 miljonit tihumeetrit aastas ja sellest tarbitakse ainult ca 75 tihumeetrit. Rootsis, Norras, Saksamaal ja kõigis riikides, kuhu Eesti paberipuitu eksporditakse, on näitajad vastavad. Ühel päeval võib juhtuda, et need riigid avastavad, et nendel pole nende jaoks väga marginaalset Eesti puitu üldse vajagi.

Mis siis saab? Metsaomanikud ei saa metsa müüa, kuna paberipuidule ei ole ostjaid. Ka palk jääb metsa. Saetööstus on hukatusse mõistetud. Eesti sisekogutoodangust tuleb suur osa metsa- ja puidutööstusest ja nende tooted on suurim üksikekspordiartikkel. Kui see kõik peaaegu kaob, siis satub Eesti sellisesse majanduslikku langusesse, et sealt naasmine on väga raske.

Rail Balticu võib unustada, Tallinna-Helsingi tunnelist rääkimatagi. Saaremaale silla ehitamine jääb ära. Kõigi nende plaanide elluviimine nõuab, et Eesti majandus tunneks ennast hästi ja liiguks samal kindlal rajal kui viimastel aastatel. Kust me kõigile linna- ja riigiametnikele palka maksame, kuna meil pole raha, sest samade inimeste enda vastuseisu tõttu jäi tselluloositehas ära?

Paha, paha! Minu hirm on täiesti reaalne, nii võib siin elus juhtuda, see ei ole alusetu hirm.

Minul pole muud loota, kui et Eesti inimesed hindaksid selles asjas ennast ja vääristaksid oma maa toorainet kohapeal. Näitaksid iseseisvust!

Matti Vattula,

Viimsi elanik, magistrikraad metsanduse alal Helsingi Ülikoolist

Seotud lood
10.03.2018 13.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto