Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
12.03.2018
Eesti Taliolümpiamängude ülekandmine oli Eesti Meediale majanduslikult kasumlik (1) Repinski toetusrahast: idee oli oma, aga initsiatiiv mujalt (6) Fotoreportaaž: Postimehe ringkäik salapärases Tallinna toomkirikus (2) Pidu katku ajal: toetused omadele poistele kasvasid kui imeväel (18) Majandus Repinski toetusrahast: idee oli oma, aga initsiatiiv mujalt (6) POSTIMEHE INTERVJUU Viru hotelli juht: Soome alkoturistid asenduvad kultuurituristidega (2) Pidu katku ajal: toetused omadele poistele kasvasid kui imeväel (18) Läti pankades käib endiselt rahapesu (3) Välismaa Kohtumine Kim Jong-uniga: kas Trumpi järjekordne reality-show? Kreeka ootab Makedoonialt nimetülis konkreetseid samme POSTIMEHE INTERVJUU. Vabariiklane ja demokraat lähevad baari... Arvamus Margus Amor: kuidas saada lätlased hoopis Eestisse tervislikule ostureisile? Jaanus Piirsalu: aeglaselt kulgev tripper Lugeja Matti Vattula: appi, mind hirmutatakse! (12) Postimees 1936. aastal: Rootsi mälestussammas Narva lahinguväljale Jaak Vilo: kas haridus on kallis? Proovige harimatust (6) Juhtkiri: searaha haiseb endiselt Karmo Tüür: Vene-Eesti suhted – kolm võimalust Kultuur Ohutu pastelne värk Lavamaagia järele janunev Erki Pärnoja Kaks sikku purdel Lähis-Ida moodi Sport Kuningas on elus, elagu kuningas! Alusalu ja Liiv tõid Adaverre olümpiavaimu Tallinn Fotoreportaaž: Postimehe ringkäik salapärases Tallinna toomkirikus (2) Teadus Kogu Twitteri ajalugu hõlmanud uuring: valeuudised levivad tõestest mitu korda kiiremini (3) Uued tehnoloogiad sunnivad Euroopat GMO-piiranguid lõdvendama (17) Tartu Elva valla valik: kas ujula asemel säästuvann või mitte midagi Hunt kui sümbol uutes ja vanades hundinimedes Kes maksab kõrghariduse eest? Keegi ei tea Tippkarateka Marko Luhamaa: oluline on keskenduda tööle ja tulemusele mitte mõelda, küll siis tuleb ka tulemus Milleks uurida tselluloositehase mõju erinevust Kärknas või Vorbusel? (2) Ränilinnas kerkivad põllule kortermajad Rannar Raba: Ei on ei (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: searaha haiseb endiselt

2 min lugemist
Searaha FOTO: Urmas Nemvalts

Tänasest lehest saate teada hulga uusi detaile selle kohta, kuidas on Keskerakonnaga seotud huvigruppide esindajad raha jagamist oma tahtmist mööda suunanud. Raha, mis oli mõeldud seakatkukahju leevendamiseks.

Kesksed tegelased selles loos on ühel või teisel moel mitu Keskerakonnaga seotud seakasvatajat, lobisti. Ometi ei ole küsimuste ega ka etteheidete teravik suunatud neile, vaid ikkagi poliitikutele otsustavatel ametikohtadel. Mistahes seaduslikku äri ajav ettevõtja võib küsida endale igasuguseid asju.

Asi hakkas haisema sellest hetkest, kui riigi otsused kujundati ummisjalu (!) ümber ühe lobigrupi täppissoovide järgi. Veel halvemini hakkab asi lehkama siis, kui põllumajandusminister palkab oma nõunikuks sellesama huvigrupi lobisti ja ühe suurimatest kõnealustest toetustest kasusaajatest. Ja just viimast ongi praegune minister Tarmo Tamm (Keskerakond) teinud.

Kusjuures varasemast, minister Urmas Kruuse (Reformierakond) ajast oli olemas huvigruppidega läbi räägitud plaan, kuidas loomakasvatajatele mõeldud abi jagada. Meenutuseks, et ühel ajal olid surve all piimakarjakasvatajad (piima madala turuhinna tõttu) ja seakasvatajad (eelkõige seakatkuga seotud piirangute tõttu).

Oleme juba kuulnud, kuidas Keskerakonna poliitikud panevad searahast rääkides käima tuntud plaadi: seakatk, raske seis, teised põllumajandusest ei hooli... Õigupoolest ei seisne aga etteheidete sisu üheski neist punktidest. Kõik teavad, et Eesti seakasvatajad on olnud seakatku tõttu raskes seisus. Hoolimist on raske mõõta, aga fakt on see, et ka varasemad valitsused on andnud mitmesuguseid toetusi. Mitte keegi ei vaidle vastu sellelegi, et uuel valitsusel on põhimõtteliselt õigus poliitikat ümber kujundada, ka toetuste jagamist. Küsimus on selles, kuidas sääraseid muudatusi tehakse.

Kas üldse ja mis selles tegevuses, mida tänases lehes kirjeldame, seadusevastast on, on omaette küsimus. Sellele vastaku juristid. Eesti Vabariigis ei peaks aga asjad kindlasti käima nii, et varem laiapõhjaliselt kokku lepitud tingimusi muudetakse välgukiirusel ühe kitsa huvigrupi soovide järgi.

Küsimus on otsuste läbipaistvuses, arusaadavuses, õigluses ja õiglustundes. Postimees rääkis seakasvatajatega, kes said kiirkorras reeglite muutmise tõttu vähem abi. Ka nendega, kelle toetussumma suurenes, ent kes siiski olid häiritud asjaajamise viisist, sest siht on ju ometi riik, kus valitseb kord ja õigus.

Lobitegevus on iseenesest loomulik ja vältimatu osa elust. Kuidas muidu huvigrupid oma sõnumeid edastaksid? Searaha väänamise asjas on aga mindud jõhkralt üle piiri. Tuleviku huvides peame seda piiri täpsustama.

Seotud lood
10.03.2018 13.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto