Sisukord
Arvamus
Postimees
13.03.2018
Eesti Taxify juht sundis naiskliendid relvaähvardusel autost lahkuma (10) Tamm eitab huvide konflikti (2) Majandus Tallinna Vesi võib hiigelnõude saada kolme kuu pärast Välismaa Postimees Donbassis: «Kahju, et vorm ei näe ette pükse rasedatele!» (2) Bangladeshi abitöötaja intervjuus Postimehele: kõige olulisem on kriis elus hoida Venemaad keemiarünnaku tõenäoliseks toimepanijaks nimetanud May vihastas Kremlit Arvamus Martin Ehala: sõnad «rahvusriik» ja «rahvus» on Euroopas muutunud peaaegu põlastusväärseks (29) Ahto Lobjakas: Reformierakonna uued rõivad (7) Siim Kiisler: metsanduse arengukavast peab saama ühiskondlik kokkulepe (3) Priit Pullerits: Eesti ei ole oma süsteemitu spordieluga euroopalik maa, vaid tüüpiline arenguriik (17) Juhtkiri: uus hall kardinal Twitteri avangardist (2) Postimees 1928. aastal: Pärnu ihkab ligitõmbavaks Õhtu-Euroopa suvituslinnaks Georg Merilo: Rakvere vihakombinaat või Rakvere rahu? Kultuur Muie suul, hinges kuul Kolme naise nooruse võimalused ja võimatused, röntgenoloogiliselt Kiasma tõstab esile Kristina Normani ja Jaanus Samma tööd Eestlaste kunst pääseb Kiasmas mõjule Galerist: Eesti kunsti ostetakse iga kuu Sport Kirgede torm Mehhiko punktikatse piirete vahel Eesti jalgpallikoondislase näitel: mida teha, kui oled piiri taga plindris? Sevilla häbistas Mourinhot ja lõpetas Manchester Unitedi eurohooaja Tartu Utoopia, mis aitaks rahvusriigi järgmise juubelini (1) Metsatööstuse spetsialistide järele on puudus Üks tont käib ringi mööda Tartut (2) Rahva lemmiku tiitli napsas juba teist aastat restoran JOP Lavastatud rahvuseepos mõjub lihtsalt ja õhuliselt Suvised teetööd peatänavatel panevad autojuhtide närvid proovile Päästeamet tunnistas Tartumaa hooldekodud tuleohutuks Satelliitsaatjatega sookured asuvad riburada koduteele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: Eesti ei ole oma süsteemitu spordieluga euroopalik maa, vaid tüüpiline arenguriik

2 min lugemist
Eesti delegatsioon Pyeongchangi olümpiamängudel. FOTO: MARTIN BUREAU/AFP

Kui rahvaarv midagigi määrab, võinuks Eesti saada kaks nädalat tagasi lõppenud taliolümpial üheksa või lausa kümme medalit. Utoopia? Norras elab 5,2 miljonit inimest, neli korda rohkem kui Eestis. Norra võitis Pyeongchangis 39 medalit. Eesti aga... mitte ainsatki.

Hüva, Norra medalisadu oli tõesti anomaalne. Aga vaadates, kui hästi läks Pyeongchangis keskmise ja väikse suurusega Euroopa riikidel, nagu Rootsi ja Soome, Šveits ja Austria, Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia, näeme, et laias laastus võitsid nad miljoni elaniku kohta üks-kaks medalit. Seega olnuks loogiline, kui vähemalt üks Eesti sportlane jõudnuks olümpial pjedestaalile.

Aga peale kiiruisutaja Saskia Alusalu jäid nad kõik poodiumist kaugele. Ja mööngem, et too samm, mis Alusalul medalist puudu jäi, oli lootusetu samm. Seda mõistis ta isegi, kui panustas mitte ühtegi teist finalisti huvitanud 4. koha püüdmisele.

Paraku on Alusalu saanud oma 4. kohaga nii palju tähelepanu, et varjutab sellega Eesti saavutusspordi kurva olukorra. Juba ongi mugavalt ununenud, et teist olümpiat järjest ei suutnud ükski Eesti sportlane sekkuda medaliheitlusse. Ja kuna mingeid tõsiseltvõetavaid hinnanguid ja argumenteeritud järeldusi pole kõlanud, pole kahtlustki, et Eesti saavutusspordis läheb kõik samamoodi edasi – ilma erilise medalilootuseta.

Aga Kelly Sildaru! Et poleks ta sügisel põlve vigastanud, toonuks ta Pyeongchangist suure tõenäosusega medali. Nõus. Ent paradoksaalsel kombel on tema õnnetuses ka midagi kasulikku: nüüd ei saa peituda pettekujutelma taha, et medal tuli, järelikult on Eesti spordis kõik korras. Ei ole.

Eesti spordi saavutused tuginevadki üksikutele fanaatikutele, alates Erika Salumäest ja Kristina Šmigun-Vähist kuni Sildaru ja ka Alusaluni. Isegi kahevõistleja Kristjan Ilves, kes sõitis olümpiale Eesti koondise esinumbrina, on tegelikult pereprojekt. Nagu Eesti meeste suusatamise edu oli Mati Alaveri projekt. Läks Alaver, kadus ka igasugune edu.

Eesti spordi teine häda on see, et pole mingit süsteemi. Lugege Norra, Rootsi, Soome ja teiste Euroopa edukate riikide võidetud olümpiamedalite kõrval kokku ka nende sportlaste kohad esimese 10 või 15 hulgas. Jäätegi lugema. Sest neid kohti on nii palju. Järelikult on neil spordis mingi süsteem. Aga Eesti... individuaalselt peale üllataja Alusalu mitte kedagi esimese 15 hulgas.

Eesti süsteemitust illustreerivad eriti eredalt alad, kus tuleb välja panna võistkond. Sest seal üksikust talendist ei piisa. Nägime, kuidas Eesti murdmaasuusa teatenelik võitles viimastelt kohtadelt pääsemise eest, kuidas sprindimeeskond jäi kohe algul parematest maha, kuidas laskesuusanelik oli üks viimaseid, kes võitjailt ringiga ei saanud. Ja ei näinud, et Eesti naised oleksid osalenud ühelgi võistkondlikul alal.

Lühidalt: Eesti ei ole oma süsteemitu spordieluga euroopalik maa, vaid tüüpiline arenguriik, kes loodab üksikule juhuslikule imele, et siis tema saavutuse valguses endale vastu rinda taguda.

Seotud lood
12.03.2018 14.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto