R, 9.12.2022

Tamm eitab huvide konflikti

Helen Mihelson
, reporter
Tamm eitab huvide konflikti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Ühistu Eesti Lihatööstus pidulikul avamisel mullu kevadel lõikasid lindi läbi ühistu nõukogu esimees Urmas Laht (vasakult), ühistu osanik Ave Haamer, maaeluminister Tarmo Tamm ning Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg.
Ühistu Eesti Lihatööstus pidulikul avamisel mullu kevadel lõikasid lindi läbi ühistu nõukogu esimees Urmas Laht (vasakult), ühistu osanik Ave Haamer, maaeluminister Tarmo Tamm ning Maaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Margus Ansu
  • Minister ei kõhelnud määramast erakonnakaaslast põllumeeste nõukoda juhtima.
  • Tarmo Tamme sõnul ei esinda ega kaitse ükski nõukoja liige kedagi konkreetselt.
  • Seakasvataja Urmas Lahe varasem lobitöö tagas talle riigilt suurema toetusraha.

Maaeluminister Tarmo Tamm ei näe probleemi selles, et ministeeriumis koos käivat nõukoda juhib jõulise lobitööga endale ja teistelegi seakasvatajatele soodsad toetused välja kaubelnud parteikaaslane.

Postimees kirjutas eile, kuidas 2016. aasta novembris võimule saanud Keskerakonna vaid paar nädalat ametis olnud maaeluminister Martin Repinski muutis seakasvatajatele mõeldud erakorralise toetuse maksmise määrusi. Tema ametijärglase Tarmo Tamme allkirjastatud määrusega paisusid paarikümne seakasvataja toetused, nende seas sai palju parema diili üks Eesti suurimaid seakasvatajaid, keskerakondlane Urmas Laht.

Samal ajal, kui määrus veel kooskõlastamist ootas, otsustas Tamm kutsuda ministeeriumis loodava põllumeeste nõukoja tööd juhtima just Urmas Lahe. Mehe, kelle lobitöö erinevatel kokkusaamistel oli mõni aeg varem talle suurema toetusraha taganud.

Tamm ei näe Lahe kuulumises nõukotta probleemi. Tema sõnul on nõukoja ettepanekud konsensuslikud. «Ei oma tähtsust, kes on nõukoja esimees. Ükski liige ei esinda ega kaitse kedagi konkreetselt,» lausus minister eile Postimehele saadetud kirjalikus kommentaaris. Ta lisas, et nõukoja liikmetest kuulub Keskerakonda vaid Laht.

«Ei oma tähtsust, kes on nõukoja esimees. Ükski liige ei esinda ega kaitse kedagi konkreetselt,» lausus minister Tarmo Tamm.

Peale Urmas Lahe kuuluvad põllumajanduse nõukotta temaga sama kaliibri tegijad põllumajandussektorist: koos temaga tõusigade aretusühistu nõukogusse kuuluv Indrek Klammer, seakasvataja Ave Haamer, mahepõllumees Juhan Särgava, Jõgevamaa põllumeeste juht Raul Soodla, kartulikasvataja Kalle Hamburg ja Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutusest. Korra kuus koguneva nõukoja töös osalemise eest saavad liikmed mõnesajaeurost tasu.

Küsimusele, miks kutsus minister nõukoda juhtima just Lahe, vastas Tamm lühidalt, et Laht on üks Eesti suurimaid seakasvatajaid ja tegutsenud põllumajandussektoris pikka aega.

Laht on Postimehele varem öelnud, et maaeluministeeriumis tegutsev põllumajanduse nõukoda ei anna suuniseid, kellele raha anda. «Meie ei sekku mingilgi tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. See on ka määruses kirjas, see ei ole meie pädevus,» ütles ta.

Kogenud seakasvataja ei sattunud nõukoda juhtima kogemata. 2016. aasta detsembris, vahetult pärast ootamatut ministriks saamist otsustas Tamm, et talitab oma eelkäijatest teisiti. Ühe nõuniku ametikoha asemel otsustas minister luua põllumeestest koosneva nõukoja.

Pärast jõulupühi saatis minister välja kirja, kus loetles juba konkreetselt koja ülesanded: põllumajandussektori jaoks oluliste teemade kaardistamine ja ministrile edastamine, ettepanekute tegemine põllumehi painavatele väljakutsetele lahenduste leidmiseks ning tagasiside andmine ministeeriumi otsustele.

«Käesolevaga küsime teie nõusolekut nõukoja tööd juhtida,» kirjutas Tamm kirja adressaadile, tema enda erakonnakaaslasele, kõigest mõni nädal varem seakasvatajatele suuremaid toetusi lobistanud Lahele.

Laht ei mõelnud pikalt ning juba 25 minutit pärast kirja saamist vastas, et on valmis nõukoja tööd juhtima. Ka oli minister juba varem palunud Lahel endal nõukotta ülejäänud kuus inimest valida.

Juba 1998. aastast Keskerakonda kuulunud ja neli aastat parlamendiski töötanud Laht on osalenud neljadel valimistel. Kõige edukamaks kujunesid talle 1999. aasta märtsi riigikogu valimised, mil ta värske keskerakondlasena kogus 840 häält.

Pool aastat hiljem toimunud kohalikel valimistel kogus Laht Lääne-Virumaal Vihula vallas 62 häält. Sama suurusjärgu tulemuse tegi ta ka 2002. ja 2017. aasta kohalikel valimistel.

Möödunud aasta lõpus olid Vabaerakonna saadikud need, kes Tammele esitatud arupärimises samamoodi Lahe võimaliku huvide konflikti kohta uurisid. Ka toona eitas minister igasugust konflikti.

Opositsioonilise Vabaerakonna liikme, riigikogu korruptsioonikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul pole kahtlustki, et seakasvatussektor on pärast Keskerakonna võimuletulekut teistega võrreldes saanud toetust väga heldelt. «Ja võrreldes muude sektoritega on just seakasvatus tugevalt seotud keskerakondliku kuuluvusega,» lausus ta eile.

Märksõnad
Tagasi üles