Sisukord
Arter
Postimees
17.03.2018
Eesti Eesti vetes võib lebada Štšuka (7) Hülged peavad pulmi Värsked erakondade reitingud: Valitsuse toetus jätkab madallennul, oravad laineharjal (115) Välismaa Kõigi asjade esimees Xi (1) Putin jätkab heitlust Venemaa eest (6) Arvamus Juhtkiri: ainult lennukipiletist ei piisa (2) Kelli Põlendik: kongist kostab klähvimist Sigade Laht (2) Seda me olime oodanud Avo-Rein Tereping: majandusteaduse reeglid näivad olevat Toompeal tundmatud (46) Punane ehmatus (1) Võimuvaakum kestab veel EKI keelekool: veel hilisantiigis peeti vaikides lugemist suureks imeks Postimees 1998. aastal: vana naine kogus korterisse prügimäe Kultuur Eesti seikleja imeline reis ümber maailma Sport Mart Soidro: lähiaastatel keeratakse kümnevõistluse kõigi aegade edetabel kummuli Cityl Liverpooli vastu kerge eelis, ent statistika räägib teist juttu Pariisis tehakse peagi Eesti ratsutamise ajalugu AK Irene Käosaar: ei ole tagasipöördumine ju vaid lennupileti ostmine! (1) Teretulnud või mitte: Neeme Raud uuris välismaalt naasnud eestlastelt, kuidas kodumaa nad vastu võttis (1) Arheoloogiast, ajalooteadusest ja enntarvellikust esiajakäsitlusest (1) «Müüdimurdja» Kätlin Kõverik: tagasipöördujate pärast lärmavad siiski üksikud - nad on paraku emotsionaalsed ja isekad Öised rännakud, põimununa Vikerkaar loeb. Eristada, kuid sallida (3) Aja auk. Muusikaajakirjanduse surm Trullab aga jälle Eesti seikleja imeline reis ümber maailma Avo-Rein Tereping: majandusteaduse reeglid näivad olevat Toompeal tundmatud (46) Venemaalt pagenud ajakirjanik Karina Orlova: oligarhid ostavad Park Avenuel mitmekümnemiljonilisi kortereid, briti keskklass kannatab (11) Arter Filmiarvustus: «Võidusõitja ja võllaroog» on rohkem võllaroast kui võidusõitjast Kevadine kullapalavik Naine peaministriks? Enneolematu! (4) Neeme Raud: white trash ehk Ameerika valge pööbel (3) Fotolugu: kunagist inimliku jõhkruse pealinna Norilskit täidab nüüd inimlik soojus (2) Arteri suur intervjuu: Rein Kotov: filmioperaator ei taha olla mitte kaamera ees, vaid selle taga (2) Prantsuse köögil on pidu Jüri Kolk: kas sünnipäevapidusid peetakse sünnipäevalaste või külaliste rõõmuks? Toidukoha arvustus: Fiist saab filigraanse fiilingu Galerii: Vaata, need on kõige olulisemad uudismudelid Genfi autonäituselt! VIDEO: Külma veega poole nooremaks? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Naine peaministriks? Enneolematu!

4 min lugemist
Kaja Kallas. FOTO: Mariliis Ollino

Kuigi Eestit pole seni naispeaministriga õnnistatud, oleme tänu Kaja Kallasele sellele lähemal kui eales varem. Vähemalt teoreetiliselt...

Tellijale

Põhjapõder on üks kangesti loogiline loom. Seda põhjusel, et sarved on tal peas, sõrad all ja saba taga. Kui sellist süvateaduslik-teoreetilist lähenemist kohaldada naispeaministrile, tuleb samuti ilmsiks kolm vaieldamatut ja loogilist eeldust. Jättes kõrvale ilmse, peab naispeaminister juhtima erakonda ja see erakond peab ka valimised võitma. Ja nagu me kõik hästi mäletame, pole selliste asjaolude kokkusattumine Eestit seni veel tabanud.

Tõsi, naissoost erakonnajuhte on meil olnud mitugi. Otsa tegi juba kaugel 1990. aastal lahti Marju Lauristin, kui ta asus juhtima Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Parteid, et anda viis aastat hiljem teatepulk edasi samavõrd legendaarsele Eiki Nestorile. Kuigi see käik oleks napilt tähendanud, et kõik Eesti erakonnad jäänuks meeste vedada, suutis Edgar Savisaar end just õigel ajal lintidesse mässida ja suur skandaal andis napilt viieks kuuks Keskerakonna võtmed Andra Veidemanni kätte.

Veelgi hämmastavam Keskerakonnaga seonduvate skandaalide rohkusest on aga tõik, et alates 1996. aastast on Eesti ja ka erakonnad tiksunud justkui iseenesestmõistetavalt maskuliinse juhtimise all. Viimase aja märkimisväärseim katse seda murda toimus alles 2015. aastal, kui Kadri Simson püüdis seljatada Savisaart, ent sai Tondiraba jäähallis toimunud erakonna kongressil auhinnalise teise koha.

Andra Veidemann. FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Samas on politoloog Tõnis Saartsi sõnul igati loogiline, et selline väljakutse erakonnajuhile esitati just nimelt Keskerakonnas: «Vaadakem, kust tulevad kõige tugevamad naispoliitikud. Keskerakonnast tulevad! Ja mitte erakonnasiseste demokraatlike valikute tõttu, vaid selle pärast, et eelmine esimees soosis naispoliitikuid ja mõjutas selleks valimisnimekirju. Demokraatlikumates erakondades pole naised nii headele positsioonidele jõudnud meie maskuliinse poliitilise kultuuri tõttu.»

Poliitikaekspert Andreas Kaju sõnul on selle põhjuseks loogika, mis seob edukusega just maskuliinseid omadusi nagu agressiivsus ja enesekehtestamine. «Tänu sellele ei kohta me lähiajal feminiinset naisliidrit. Üle kogu lääne poliitilise ruumi võime näha, kuidas naisliidrite riietus ja käitumine sarnaneb aina enam keskealise valge mehe omaga. Isegi kui mustanahaline katoliiklasest naine tahab olla edukas USA poliitikas, peab ta käituma nagu valge keskealine protestant. Ehk erinevate sugude ja usulahkude esindajaid ei saa lubada endale teistmoodi käitumist, kui on kombeks. Ja kombeks on näidata välja agressiivseid ning domineerivaid isikuomadusi,» ütleb Kaju.

16.03.2018 19.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto