Neeme Raud: white trash ehk Ameerika valge pööbel

Poolehoidja Donald Trumpi inauguratsioonil Washingtonis 20. jaanuaril 2017. aastal. FOTO: Reuters / Scanpix

Hollywood on viimasel ajal toonud ekraanidele hulga filme suurest Ameerika unistusest – rikkus, ilu, hea elu – üsna kaugel olijatest. «Kolm reklaamtahvlit linna serval», «Florida projekt», «Mina, Tonya» on meiegi vaatajate ees ja teeninud kiitvaid arvustusi. Ent need sissevaated Ameerika ellu annavad vaatajale tegelikult enam kui vaid kinoelamuse. Kõik filmid näitavad ka seda maailma, mis aitas Donald Trumpil presidendiks tõusta: paljud ta toetajad on just samalaadsed tegelased, nagu ekraanil näeme – valged, vaesemad, elupettumuste-raskuste tõttu vihased ameeriklased, suurtest teedest kõrvale jäävatest väikelinnadest. See «teine Ameerika»...

Tellijale Tellijale

USAs öeldakse, et enamik välismaalasi näeb vaid riigi rannikuid – New Yorki ja siis üle kontinendi lennates Los Angelest ja San Franciscot. See vahepealne Ameerika jääb paljudele lihtsalt lennukiaknast paistvaks panoraamiks, kuhu põikavad vaid vähesed seiklusteotsijad. Kuid just seal elab see vihane rahvas, kes toetab tugevalt president Trumpi, leides nagu temagi, et paljude Ameerika probleemide allikas on Washingtoni liigne diktaat, võimud teevad rahvale liiga, maksud on liiga kõrged. Seega kõlab nende loosung: valitsus, käed eemale meie elust!

President Trump tuli võimule üsna sarnaste mõtete toel: et Washingtoni on vaja lammutama hakata ja riik rahvale tagasi anda. Trump on ka ise väidetavalt rõhutanud – nagu kirjutab skandaalne kirjanik Michael Wolff oma raamatus «Tuli ja raev» –, et need vihased valged on ju inimesed just nagu ta ise… ainult et muidugi vaesed.

16.03.2018 19.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto