Sisukord
Tartu
Tänane leht
14.03.2018
Eesti Omasid ei jäeta – minister Palo leidis endisele Rakvere abilinnapeale sooja koha (13) Mart Helme: sotsid on põhimõttekindlad inimesed, aga IRLi omad ei ole (40) Ajateenija tulistas ennast, et saada «lahedat armi» (19) Buss jäi rongi ja tõkkepuu vahele lõksu Välismaa Trump näitas Tillersonile ust Vene ajaloolane uurib Stalini tapatöid võimude kiuste (2) KOHALIK VAADE. Kui kipud hiljaks jääma, süüdista selles maailmarahu puudumist! Arvamus Alfred Lepaotsast-Latsatas: mõtteid seoses lineaarse juubeldamisega (3) Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema (37) Juhtkiri: Trumpi ootamatu oodatud vahetus (1) Postimees 1905. aastal: Krimmist Egle Heinsar: kilo või paar Lutsu emakeelepäevaks Kultuur Sellest, miks Leonhard Lapin on oluline kunstnik Oleg Tabakovile luges ainult andekus Sport Tartu finaalipilet on arstide kätes Maadluseksootika: Epp Mäe jäi India oksjonil pika ninaga Galerii: Messi vedas Barcelona veerandfinaali ning jõudis maagilise tähiseni (1) AK Mart Helme: sotsid on põhimõttekindlad inimesed, aga IRLi omad ei ole (40) Tartu Lõppev talv on olnud kitsede rõõmupidu. Hunt ja ilves peavad hoidma madalat profiili Priit Pullerits: õudne, kui arst poleks eestlane! (3) «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kõlab sinisel, mustal ja valgel vinüülplaadil Erki Pruul: tõehetk. Kas meil on tegelikult kultuurilinnana midagi pakkuda? Esmane tutvus robotiga luuakse lasteaias Pätsu aega mäletav matemaatikaõpetaja muutis vee kaljaks ja sea lehmaks Kas panna kirss tordile või täpp i peale? Mitmes kihis kirjapanek viib meid Madagaskari saarele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kas panna kirss tordile või täpp i peale?

9 min lugemist
  • Reet Kasik märkab, et eesti keele käänded kipuvad mõnikord kaduma.
  • Ta usub, 200 aasta pärast on eesti keel olemas, aga küsib, kes seda räägivad.
  • Kui ei ole enam emakeelset ülikooli, ei ole meie keelel tulevikku, on ta kindel.
Reet Kasik pakub, et umbes 1700. aastaks võis eesti keel olla selline, nagu me seda praegu kuuleme. Need keeleteadlased, kes keele ajalugu ja muutuste perioode uurivad, on nii arvanud. FOTO: Kristjan Teedema

Keeleteadlase Reet Kasiku näos ei liigu vähimgi närv, kui keegi räägib laikimisest ja feilimisest. «Suurepärased sõnad, kohanevad hästi eesti keele hääldamis-, käänamis- ja pööramisreeglitega. Nende vastu ei ole mul midagi,» ütleb ta. Ka teeb talle siirast rõõmu, kui kellegi meelest ilm koeratab, samuti vaimustub ta sõnadest tundetaip ja õhinapõhine. Vilepuhuja ja lõhnahäiring panevad juba muigama, aga kui spordireportaažist kostub, et keegi hävib või keegi ei kesta, siis see talle enam ei meeldi.

Tõsist ärevust tunneb Reet Kasik siis, kui tajub, et emakeelne kõrgharidus on kuidagipidi ohus.

Tellijale Tellijale

Kuidas aga teie, Reet Kasik, emakeelt joonistaksite?

Mina kirjutaksin eesti keelt, mina ei joonistaks. Mu kõige suuremad  elamused keelega seoses on pärit raamatutest, kirjandusest.

Näiteks, kas tuleb meelde: «Hele täht on laubal tal, kuusirp kumab patsi all, nõtke sale, sammul kindlal astub nagu paabulind ta. Aga häälekõla tal on kui helisev kristall.»

13.03.2018 15.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto