Filmiarvustus: «Võidusõitja ja võllaroog» on rohkem võllaroast kui võidusõitjast

  • Film on jaotatud kolmeks peatükiks - esimene ehk «Gigi» on äge põnevik.
  • «Bibi» on juba rohkem suhtedraama moodi (ning seksi ja kiirusi on kohe vähem).
  • «Lilli mitte tuua» on melodraama ja sinna kaovad ka hinde punktid.

Kaader filmist.

FOTO: outnow.ch

Belgia režissööri Michaël R Roskami filmi on PÖFFi publik juba näinud. Nende hinnangut ma ei tea, kuid IMDB kasutajate hinnang on kümnepallisüsteemis 6,5. Oleks nagu vähevõitu, kuid ma tean ka, miks. Põhjus on pikkuses – filmi väärtus kahaneb minutite kasvades. See on üsna sage probleem, sest kui režissöör on ise ka stsenarist, venib film, mis 90-minutilisena oleks täitsa hea, kahetunniseks, ja läheb maigutamiseks.

Filmi tegevus toimub tänapäeva Belgias, kus võistlutel saavad tuttavaks võidusõitja Bibi (Adele Exarchopoulos) ja autoärimees Gigi (Matthias Schoenaerts). Bibi on tõepoolest võidusõitja, kuid Gigi on tegelikult pangaröövel.

Meespeaosalist kehastav Matthias Schoenaerts pole enam ammu ainult Belgia kino crème de la crème. Oleme teda näinud filmides «Päikesest pimestatud», «Taani tüdruk» ja «Punane varblane». Ta esindab mehetüüpi, keda publik praegu armastab – sportlik, hele, jahe, veidi painatud. Sama tüüpi on näiteks ka Michael Fassbender («Valgus ookeanide vahel»), Tom Hiddleston («Öine administraator») ja Tambet Tuisk («Nukumaja»).

Tagasi üles