Sisukord
Juhtkiri
Postimees
16.03.2018
Eesti Advokaat valetas Swedbanki võlausaldajatele Naaber terroriseerib. Teha pole midagi (9) Hunt koera nälja pärast ei murra Magistrantuuri võib peagi pääseda ka bakalaureuseta (13) Majandus Skandaalset USA miljardäri süüdistatakse massiivses pettuses Välismaa NATO lubas brittidele abi Venemaale vastulöögi andmisel (9) Ameeriklased imetlesid eestlaste jäätõrjet ja heitsid «lolle» pomme Kahe protsendi klubi kahanes Ämari on mõeldud ennekõike rahuaja baasiks (2) KOHALIK VAADE. Raiskamistuhinasse sattunud Sloveenia peaminister astus tagasi KOHALIK VAADE. Kuidas ajakirjaniku mõrv tekitas poliitilise maavärina Arvamus Andrus Karnau: kõige kõvem seakasvataja Anu Tonts: kas tänapäeva Eesti koolis peaksid olema lugemistunnid? (4) Juhtkiri: toksiline Venemaa (24) Politoloog Vene valimistest: Putini lähikondlased tahavad talle meelehead teha Postimees 1994. aastal: nurjati suure värviliste metallide partii toimetamine Venemaalt Eestisse Kai Saks: omastehooldus vajab poliitilisi otsuseid Evelyn Kaldoja: kas Kataloonia naudib keskvõimu? (6) Kultuur «Häving»: üle hulga aja hea ja originaalne ulmefilm Saatuslik öö mõisaköögis Sport Murtud ninaga mänginud Mirkovic: hoidsin küünarnukkidest eemale Vormelimaailmas läks käima spioonisõda Eesti parim jalgrattur kaalus karjääri lõpetamist (1) Millise tee sillutab Nurger tulevaks karjääriks? Camp Noul Messi šedöövrit imetlenud Anier: ta on maailma parim! Tarbija Tehvandil rullub lahti Eesti lugu läbi tantsu Tartu Naistearst: vägistamisohvril tuleb küsida abi Soomusvägede ülem, kes asutas Tartus muusikakooli Korruptsioonis süüdi jäänud eksvallavanem Aivar Soop astus taas kohtu ette Tartlannad asuvad püüdma teist võidukarikat Veel üks Adavere kiiruisutaja püstitas MMil isikliku rekordi Elva vald peab ujula ehitamiseks head laenuvormi näitama Kunstnik kinkis maale kirjandusmuuseumile ja koolile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: toksiline Venemaa

2 min lugemist
Yana Toom. FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Putini Venemaa on pikkade aastate vältel üritanud läänemaailmas luua oma võrgustikku liitlastest ja sõltlastest. Ent Putini agressiivse käitumise tõttu rahvusvahelisel areenil on lääne poliitikud suhtumises Venemaasse teinud viimase nelja aasta jooksul täieliku kannapöörde. Venemaast on saanud ebameeldivuste sümbol, millest on targem eemale hoida. Isegi Brüsseli bürokraadid, kes traditsiooniliselt on olnud valmis Venemaaga sõbrustama, katsuvad nüüd hoiduda sellest, et keegi võiks neid seostada Kremli ja tema lobistidega. Lääne poliitikud üritavad kindlustada, et neid ei kahtlustataks vähimaski Vene-sümpaatias ja veel vähem partnerluses Putini režiimiga.

Leidub muidugi ka neid, kes võtavad endiselt vastu Kremli pakutava toe, olgu see siis materiaalne või propagandistlik, kuid need poliitikud ja erakonnad asuvad pigem oma riigi poliitika äärealadel. Olukorras, kus partnerlus ja sidemed Putini Venemaaga on Euroopas ning terves läänemaailmas toksiliseks muutunud, mõjub Eesti valitsuse juhterakonna sõprusleping Ühtse Venemaaga täieliku kurioosumina. Nagu ka selle erakonna ühe juhtpoliitiku Yana Toomi avaldatud seisukohad, mis meenutavad pigem Kremli propaganda kaja. Nii teatas europarlamendi liige, et endise GRU ohvitseri ja tema tütre mürgitamisega seoses kerkinud süüdistuste taga Venemaa vastu on lääne pahatahtlikkus. See meenutas Venemaa võimude tüüpreageeringut: «Kuidas te julgete! Te ei armasta meid! Tegelikult tegid seda hoopis vaenlased, et Venemaad süüdi lavastada.»

Erinevalt sellest, mida on väitnud Venemaa president Vladimir Putin, tanke ja automaate militaarpoodides ei müüda. Ja kindlasti ei müüda seal mürkaineid, nagu Novitšok, mille puhul piisaks juba ühest kilogrammist, et ära mürgitada terve Moskva- või Londoni-sugune suurlinn. Selline relv on teatavasti kuulunud vaid Nõukogude Liidu ja seejärel Venemaa arsenali.

Sääraseid manipulatiivseid võtteid – tuginemist vene propagandast pärinevale mittemõistuspärasele argumentatsioonile – on Yana Toom kasutanud varemgi, näiteks Süüria ja Ukraina küsimustes. Kremli propaganda kiiluvees ujumine aitab Toomil poliitilisi dividende saada olukorras, kus suur osa Eesti elanikest elab idanaabri infoväljas. Seepärast ka näiteks kleididemonstratsioonid Süürias ja muu sarnane ažiotaaž. Niisugune tegevus on eetiliselt ja moraalselt siiski äärmiselt küsitav.

Eesti ja Venemaa heanaaberlikud suhted oleksid tervitatavad. Kuid Eesti riik, seda juhtivad erakonnad ja poliitikud ei tohi mitte mingil kombel Venemaast sõltuvad olla. Ka mitte tema meediaväljast. See oleks soovituslik mõttekoht peaministrierakonnale ja koalitsioonipartneritele.

Seotud lood
15.03.2018 17.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto