Sisukord
Juhtkiri
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (5) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (3) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (12) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (3) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (3) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (24) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (2) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (2) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne (3) Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades (1) Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte (2) Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: toksiline Venemaa

2 min lugemist
Yana Toom. FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Putini Venemaa on pikkade aastate vältel üritanud läänemaailmas luua oma võrgustikku liitlastest ja sõltlastest. Ent Putini agressiivse käitumise tõttu rahvusvahelisel areenil on lääne poliitikud suhtumises Venemaasse teinud viimase nelja aasta jooksul täieliku kannapöörde. Venemaast on saanud ebameeldivuste sümbol, millest on targem eemale hoida. Isegi Brüsseli bürokraadid, kes traditsiooniliselt on olnud valmis Venemaaga sõbrustama, katsuvad nüüd hoiduda sellest, et keegi võiks neid seostada Kremli ja tema lobistidega. Lääne poliitikud üritavad kindlustada, et neid ei kahtlustataks vähimaski Vene-sümpaatias ja veel vähem partnerluses Putini režiimiga.

Leidub muidugi ka neid, kes võtavad endiselt vastu Kremli pakutava toe, olgu see siis materiaalne või propagandistlik, kuid need poliitikud ja erakonnad asuvad pigem oma riigi poliitika äärealadel. Olukorras, kus partnerlus ja sidemed Putini Venemaaga on Euroopas ning terves läänemaailmas toksiliseks muutunud, mõjub Eesti valitsuse juhterakonna sõprusleping Ühtse Venemaaga täieliku kurioosumina. Nagu ka selle erakonna ühe juhtpoliitiku Yana Toomi avaldatud seisukohad, mis meenutavad pigem Kremli propaganda kaja. Nii teatas europarlamendi liige, et endise GRU ohvitseri ja tema tütre mürgitamisega seoses kerkinud süüdistuste taga Venemaa vastu on lääne pahatahtlikkus. See meenutas Venemaa võimude tüüpreageeringut: «Kuidas te julgete! Te ei armasta meid! Tegelikult tegid seda hoopis vaenlased, et Venemaad süüdi lavastada.»

Erinevalt sellest, mida on väitnud Venemaa president Vladimir Putin, tanke ja automaate militaarpoodides ei müüda. Ja kindlasti ei müüda seal mürkaineid, nagu Novitšok, mille puhul piisaks juba ühest kilogrammist, et ära mürgitada terve Moskva- või Londoni-sugune suurlinn. Selline relv on teatavasti kuulunud vaid Nõukogude Liidu ja seejärel Venemaa arsenali.

Sääraseid manipulatiivseid võtteid – tuginemist vene propagandast pärinevale mittemõistuspärasele argumentatsioonile – on Yana Toom kasutanud varemgi, näiteks Süüria ja Ukraina küsimustes. Kremli propaganda kiiluvees ujumine aitab Toomil poliitilisi dividende saada olukorras, kus suur osa Eesti elanikest elab idanaabri infoväljas. Seepärast ka näiteks kleididemonstratsioonid Süürias ja muu sarnane ažiotaaž. Niisugune tegevus on eetiliselt ja moraalselt siiski äärmiselt küsitav.

Eesti ja Venemaa heanaaberlikud suhted oleksid tervitatavad. Kuid Eesti riik, seda juhtivad erakonnad ja poliitikud ei tohi mitte mingil kombel Venemaast sõltuvad olla. Ka mitte tema meediaväljast. See oleks soovituslik mõttekoht peaministrierakonnale ja koalitsioonipartneritele.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto