Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.03.2018
Eesti Eesti vetes võib lebada Štšuka (7) Hülged peavad pulmi Värsked erakondade reitingud: Valitsuse toetus jätkab madallennul, oravad laineharjal (115) Välismaa Kõigi asjade esimees Xi (1) Putin jätkab heitlust Venemaa eest (6) Arvamus Juhtkiri: ainult lennukipiletist ei piisa (2) Kelli Põlendik: kongist kostab klähvimist Sigade Laht (2) Seda me olime oodanud Avo-Rein Tereping: majandusteaduse reeglid näivad olevat Toompeal tundmatud (46) Punane ehmatus (1) Võimuvaakum kestab veel EKI keelekool: veel hilisantiigis peeti vaikides lugemist suureks imeks Postimees 1998. aastal: vana naine kogus korterisse prügimäe Kultuur Eesti seikleja imeline reis ümber maailma Sport Mart Soidro: lähiaastatel keeratakse kümnevõistluse kõigi aegade edetabel kummuli Cityl Liverpooli vastu kerge eelis, ent statistika räägib teist juttu Pariisis tehakse peagi Eesti ratsutamise ajalugu AK Irene Käosaar: ei ole tagasipöördumine ju vaid lennupileti ostmine! (1) Teretulnud või mitte: Neeme Raud uuris välismaalt naasnud eestlastelt, kuidas kodumaa nad vastu võttis (1) Arheoloogiast, ajalooteadusest ja enntarvellikust esiajakäsitlusest (1) «Müüdimurdja» Kätlin Kõverik: tagasipöördujate pärast lärmavad siiski üksikud - nad on paraku emotsionaalsed ja isekad Öised rännakud, põimununa Vikerkaar loeb. Eristada, kuid sallida (3) Aja auk. Muusikaajakirjanduse surm Trullab aga jälle Eesti seikleja imeline reis ümber maailma Avo-Rein Tereping: majandusteaduse reeglid näivad olevat Toompeal tundmatud (46) Venemaalt pagenud ajakirjanik Karina Orlova: oligarhid ostavad Park Avenuel mitmekümnemiljonilisi kortereid, briti keskklass kannatab (11) Arter Filmiarvustus: «Võidusõitja ja võllaroog» on rohkem võllaroast kui võidusõitjast Kevadine kullapalavik Naine peaministriks? Enneolematu! (4) Neeme Raud: white trash ehk Ameerika valge pööbel (3) Fotolugu: kunagist inimliku jõhkruse pealinna Norilskit täidab nüüd inimlik soojus (2) Arteri suur intervjuu: Rein Kotov: filmioperaator ei taha olla mitte kaamera ees, vaid selle taga (2) Prantsuse köögil on pidu Jüri Kolk: kas sünnipäevapidusid peetakse sünnipäevalaste või külaliste rõõmuks? Toidukoha arvustus: Fiist saab filigraanse fiilingu Galerii: Vaata, need on kõige olulisemad uudismudelid Genfi autonäituselt! VIDEO: Külma veega poole nooremaks? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ainult lennukipiletist ei piisa

2 min lugemist
Nordica lennuk FOTO: Sam Pollitt / Alamy / Vida Press / Scanpix

Lihtne on välismaal elavatele eestlastele öelda: «Tulge koju tagasi!» Eestlasele, kes ei ole aastaid kodumaal elanud, ei ole see niisama lihtne. Ainult lennupiletist ei piisa.

Tagasipöördumine toob endaga kaasa hulga probleeme: tööturul orienteerumine, eluaseme hankimine, lastele kooli- või lasteaiakoha leidmine jne. Ajakirjanik Neeme Raud, kes ise elas ligi 24 aastat Torontos, Washingtonis ja New Yorgis, vestles tagasitulemisest 17 mujal elanud või seni võõrsil elava eestlasega. Mida kardetakse? Esiteks, et naasmine mõjub allaandmisena, tagurpidikäiguna. Muidugi on neid, kellel on edusammud välismaal ette näidata, aga paljudel on siiski eelarvamus, et tagasitulek tähendab automaatselt läbikukkumist.

Pärast tagasituleku vaimustust kipub saabuma ka hall argipäev, kui mõistetakse, et peale vanemate ja lähimate sõprade ei oodanud sind keegi. Kes pöörduvad koju tagasi koos lastega, peavad kohanema siinse koolisüsteemiga. Ei kahelda, et meie koolid on tugevad, ent kui laste emakeel on kehvavõitu, tekivad õpiraskused. Paljud haridusasutused ei ole selliste laste jaoks ka valmis.

Meie presidendid ja peaministrid on kasutanud vabariigi aastapäeva kõnedes tihti võimalust eestlasi laiast ilmast koju tagasi kutsuda. Kuidas riik neid tagasitulijaid aga toetab? Lihtsalt niisama kutsumisest pole suurt kasu.

Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse juhataja Luule Sakkeuse sõnul räägime umbes 6600 Eestis sündinu tagasipöördumisest aastas. Eestisse naasjatega tegeleb praegu Integratsiooni Sihtasutus – nende poole pöördub aastas 100–110 peret. Riik eraldas sihtasutusele tulijatele toetuse maksmiseks tänavu 70 000 eurot. Nõustajaid, kes tagasirändajate probleemidega tegeleks, on sihtasutusel aga ainult üks. Tegelikult saab ta sellele pühendada vaid kümme protsenti oma tööajast.

End Eestis sisse seada on lihtne, kui sa tead, mida millised järjekorras ette võtta, paljudel aga napib teadmisi. Kuna sotsiaalmeedias ja kommentaariumides levivad müüdid kiiresti, oleks vaja rohkem kui osalise koormusega ametnikku, samuti tuleks tagasitulijatele luua tugisüsteem.

Miks me tagasipöördujatest üldse rääkima peame? Ise nad läksid ju Eestist ära, saagu siis ka tagasi tulles iseseisvalt hakkama. Tegelikult on ränne loomulik protsess ja eneseteostuses rahvusvahelises keskkonnas väga teretulnud. Eesti rahvaarv on liiga väike, et tagasipöördujad lihtsalt sellepärast, et nad elasid mõnda aega välismaal, isekalt eemale tõrjuda. Meie rahva kestma jäämise nimel on nad väga olulised.

Seotud lood
16.03.2018 19.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto