Sisukord
Heureka
Postimees
24.03.2018
Eesti IRL pakub Simsonile ositi tasuta ühistransporti (6) Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) Välismaa Prantsusmaa pantvangikriisi lahendas kangelaslik sandarm (2) Eesti otsustab Vene diplomaatide väljasaatmise nädala alguses (19) Keemiarünnakus kannatada saanud politseinik pääses koju (1) Arvamus Kas jackpot tuleb liiga vara? Juhtkiri: Euroopa vaevaline ühtsus Venemaa kiuste (10) Uus täht on sündimas (5) Hirm ja õnnistus Vana sõbra vaim kummitab (1) EKI keelekool: võimuvertikaali vaierid Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Kadri Mälk: kuidas surra. EV 100 (3) Edasi 1990. aastal: EKP kongressi esimesel päeval üllatusi ei olnud (2) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Kristina Herodes: kuidas saaks hommikud õigeks keerata? (6) Kultuur Noor ja värske džäss Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Sport FIA võttis mõistuse pähe ja lõi punktikatsel korra majja Kuressaares tuleb suur finaal Tali ja Keele vahel Eesti paneb end vabatahtlikult proovile Kukepoks Thamesi jõel ehk lahing sõudepaatidel maine nimel Maratonitrio asub uut sinilindu püüdma, mis polegi nii kerge Marek Tiits: hirm initsiatiivi ees Tallinn Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) AK Pro domo sua (4) Puuingel, kes polegi puust Vikerkaar loeb. Tallinna Linnamuuseumi avastamata aarded Lapsepõlve lihtsust otsimas Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik (2) Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Noor ja värske džäss Kas eesti filmi kuldaeg saab kohe läbi? Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Peeter Langovitsi tagasivaade: liinile sõitis eurotramm Teadlaste hulk kasvab, aga vahendite hulk jääb samaks. Kuus küsimust teaduse valikutest (1) Arter Telehommikud: ärka ja sära (või maga edasi)! Arteri suur intervjuu robootikateadlase Maarja Kruusmaaga: mõtlemine, kas olen piisavalt tasemel, ei vii edasi. Tegutseda tuleb! (2) VIDEO: Kuidas saada endale superkõhulihased? Filmiarvustus «Kaalust alla»: naerusuine nädalalõpp Helena Maria Reisner: lastele ei tohi valetada! (3) Vallasemad said peksa mis hirmus Tuhk ja tolm: moodsas restoranis võib taldrikult leida mõlemat Galerii: 5 kõige rabavamat elektriautot Genfi autonäituselt! Galerii: Mis oli kõige, kõige... Genfi autonäitusel? Keda peab Genfis kindlasti vaatama? Galerii: Kas see on tõesti tulevik? Kõige põnevamad ideeautod Genfi autonäituselt VIDEO. Mis värv teeb sind võitmatuks? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Teadlaste hulk kasvab, aga vahendite hulk jääb samaks. Kuus küsimust teaduse valikutest

5 min lugemist
FOTO: shutterstock.com

Kui palju teadust on riigile vaja? Milliseid erialasid peaks eelistama? Mida üldse saab heaks teaduseks lugeda? Nendele küsimustele otsib vastust akadeemik Andres Öpik.

Tellijale Tellijale

Paar nädalat tagasi (8. märtsil 2018) ilmus teadusajakirjas Nature professor Thomas Sinkjæri lugu[1] ideede finantseerimisest ning sellest, kuidas teadlasi vabastada bürokraatlikust survest nii, et taastuks nende julgus tulla välja parimate ja julgeimate ideedega olukorras, kus teadusgrantide hindamissüsteem on tegelikult justkui innovatsioonivaenulik. Uuenduslike ideede toetamiseks on tänapäeval vaja ilmselt hoopis ebatavalisemaid hindamismeetodeid ja mõtteviise üldisemalt. Samuti olid uued ideed ning nende olulisus ühiskondliku mõju kontekstis, lisaks teaduse oivalisuse tegelikule tähendusele ja selle hindamisele kõneks ka Natures 22. veebruaril ilmunud toimetusveerus[2].

Euroopas tehtud uuringud noorte teadlaste ja järeldoktorite hulgas näitavad, et järjest rohkem ja rohkem ollakse sunnitud kirjutama granditaotlusi teemadele, mis annaksid rahastuse, kuid mis ei paku neile endile teaduslikust seisukohast rahuldust. Sisuliselt on piiratud akadeemiline vabadus. Eestis ei ole noortel isegi sellist valikuvõimalust. Konkurents kasvab pidevalt. See on paljuski põhjustatud olukorrast, kus rahastuse allikate hulk ja maht on juba pikka aega sama, aga noorte teadlaste ja järeldoktorite arv kasvab. Eesti Teadusagentuuri rahastatavate projektide arv on esitatud taotlustest juba alla 10 protsendi. Nii et teaduse rahastamise olukord tekitab muret, seda nii Eestis kui ka Euroopas.

23.03.2018 26.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto