Sisukord
Kirjandus
Postimees
24.03.2018
Eesti IRL pakub Simsonile ositi tasuta ühistransporti (6) Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) Välismaa Prantsusmaa pantvangikriisi lahendas kangelaslik sandarm (2) Eesti otsustab Vene diplomaatide väljasaatmise nädala alguses (19) Keemiarünnakus kannatada saanud politseinik pääses koju (1) Arvamus Kas jackpot tuleb liiga vara? Juhtkiri: Euroopa vaevaline ühtsus Venemaa kiuste (10) Uus täht on sündimas (5) Hirm ja õnnistus Vana sõbra vaim kummitab (1) EKI keelekool: võimuvertikaali vaierid Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Kadri Mälk: kuidas surra. EV 100 (3) Edasi 1990. aastal: EKP kongressi esimesel päeval üllatusi ei olnud (2) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Kristina Herodes: kuidas saaks hommikud õigeks keerata? (6) Kultuur Noor ja värske džäss Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Sport FIA võttis mõistuse pähe ja lõi punktikatsel korra majja Kuressaares tuleb suur finaal Tali ja Keele vahel Eesti paneb end vabatahtlikult proovile Kukepoks Thamesi jõel ehk lahing sõudepaatidel maine nimel Maratonitrio asub uut sinilindu püüdma, mis polegi nii kerge Marek Tiits: hirm initsiatiivi ees Tallinn Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) AK Pro domo sua (4) Puuingel, kes polegi puust Vikerkaar loeb. Tallinna Linnamuuseumi avastamata aarded Lapsepõlve lihtsust otsimas Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik (2) Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Noor ja värske džäss Kas eesti filmi kuldaeg saab kohe läbi? Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Peeter Langovitsi tagasivaade: liinile sõitis eurotramm Teadlaste hulk kasvab, aga vahendite hulk jääb samaks. Kuus küsimust teaduse valikutest (1) Arter Telehommikud: ärka ja sära (või maga edasi)! Arteri suur intervjuu robootikateadlase Maarja Kruusmaaga: mõtlemine, kas olen piisavalt tasemel, ei vii edasi. Tegutseda tuleb! (2) VIDEO: Kuidas saada endale superkõhulihased? Filmiarvustus «Kaalust alla»: naerusuine nädalalõpp Helena Maria Reisner: lastele ei tohi valetada! (3) Vallasemad said peksa mis hirmus Tuhk ja tolm: moodsas restoranis võib taldrikult leida mõlemat Galerii: 5 kõige rabavamat elektriautot Genfi autonäituselt! Galerii: Mis oli kõige, kõige... Genfi autonäitusel? Keda peab Genfis kindlasti vaatama? Galerii: Kas see on tõesti tulevik? Kõige põnevamad ideeautod Genfi autonäituselt VIDEO. Mis värv teeb sind võitmatuks? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik

3 min lugemist
Henry Kissinger FOTO: SCANPIX

Pean kommunismi kukutaja Henry Kissingeri teost «Maailmakord» (2014) selle kümnendi ajakohaseimaks tüvitekstiks. Lugeja saab hea stiilinäite ja teada, kuidas mõeldakse mujal maailmas, sest teksti on sisuliselt täiendanud ka Yale’i ja Oxfordi ülikoolide õpetajad. Teose sisu jaotub kaheks pooleks: kultuurilugu ja lähiajaloo maailmapoliitika tõlgendused. Peatükid 1–6 on tähtsamate kultuuride ladusalt loetav ülevaade, ning peatükid 7–9 kirjeldavad Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ja maailmakorra saatust külma sõja ajal.

Tellijale Tellijale

Kissinger jutustab loo, mis algab kardinal Richelieu ja Vestfali rahuga ning lõppeb Iraagi sõja ja 21. sajandi teabekeskkonna hübriidsõjaga. Ta kirjeldab läbi erinevate kultuuritüüpide (Euroopa, Vene, islam, Saudi Araabia, Iraan, Jaapan, India, Hiina, Ameerika Ühendriigid) ja läbi erinevate ajastute (Vestfali rahu, Viini süsteem, Napoleon, Bismarck, külm sõda, 21. sajand) maailmakorra väljakujunemist. Kui Samuel Huntington kirjutas maailmakorra ümberkujundamisest, siis Kissinger kirjutab jõudude tasakaalust, milles ühe hirmuvalitseja vallutussoovide vastu liituvad teised riigid.

23.03.2018 26.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto