Sisukord
Arvamus
Postimees
24.03.2018
Eesti IRL pakub Simsonile ositi tasuta ühistransporti (6) Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) Välismaa Prantsusmaa pantvangikriisi lahendas kangelaslik sandarm (2) Eesti otsustab Vene diplomaatide väljasaatmise nädala alguses (19) Keemiarünnakus kannatada saanud politseinik pääses koju (1) Arvamus Kas jackpot tuleb liiga vara? Juhtkiri: Euroopa vaevaline ühtsus Venemaa kiuste (10) Uus täht on sündimas (5) Hirm ja õnnistus Vana sõbra vaim kummitab (1) EKI keelekool: võimuvertikaali vaierid Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Kadri Mälk: kuidas surra. EV 100 (3) Edasi 1990. aastal: EKP kongressi esimesel päeval üllatusi ei olnud (2) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Kristina Herodes: kuidas saaks hommikud õigeks keerata? (6) Kultuur Noor ja värske džäss Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Sport FIA võttis mõistuse pähe ja lõi punktikatsel korra majja Kuressaares tuleb suur finaal Tali ja Keele vahel Eesti paneb end vabatahtlikult proovile Kukepoks Thamesi jõel ehk lahing sõudepaatidel maine nimel Maratonitrio asub uut sinilindu püüdma, mis polegi nii kerge Marek Tiits: hirm initsiatiivi ees Tallinn Rikas Tallinn kui vaene maatamees (1) AK Pro domo sua (4) Puuingel, kes polegi puust Vikerkaar loeb. Tallinna Linnamuuseumi avastamata aarded Lapsepõlve lihtsust otsimas Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik (2) Aja auk. Mees, kes istus Elvis Presley isa surnuks Noor ja värske džäss Kas eesti filmi kuldaeg saab kohe läbi? Tunne Kelam: kas me sellist vabadust tahtsimegi? (20) Teeme korraliku rahvastikustrateegia – kodanikud tulevad riigikogule appi (29) Peeter Langovitsi tagasivaade: liinile sõitis eurotramm Teadlaste hulk kasvab, aga vahendite hulk jääb samaks. Kuus küsimust teaduse valikutest (1) Arter Telehommikud: ärka ja sära (või maga edasi)! Arteri suur intervjuu robootikateadlase Maarja Kruusmaaga: mõtlemine, kas olen piisavalt tasemel, ei vii edasi. Tegutseda tuleb! (2) VIDEO: Kuidas saada endale superkõhulihased? Filmiarvustus «Kaalust alla»: naerusuine nädalalõpp Helena Maria Reisner: lastele ei tohi valetada! (3) Vallasemad said peksa mis hirmus Tuhk ja tolm: moodsas restoranis võib taldrikult leida mõlemat Galerii: 5 kõige rabavamat elektriautot Genfi autonäituselt! Galerii: Mis oli kõige, kõige... Genfi autonäitusel? Keda peab Genfis kindlasti vaatama? Galerii: Kas see on tõesti tulevik? Kõige põnevamad ideeautod Genfi autonäituselt VIDEO. Mis värv teeb sind võitmatuks? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa vaevaline ühtsus Venemaa kiuste

2 min lugemist
Pink, kus leiti teadvusetuna Sergei Skripal ja tema tütar Julia. FOTO: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

Nädala algul tundus, et Venemaa heameeleks on Euroopa pere ühtsusesse kiil löödud. Täna võib öelda: küll vaevaga, aga kardetud lahkmeelsus hoiti ära.

4. märtsil leiti Edela-Inglismaal Salisburys pargipingilt teadvusetuna Sergei Skripal (66) ja tema tütar Julia (33). Skripal on endine Venemaa sõjaväeluure töötaja, kes mõisteti süüdi salakuulamises Suurbritannia kasuks. Pärast 2010. aastal toimunud spioonide vahetust sai ta Ühendkuningriigilt varjupaiga.

Juhtumi uurimise käigus on Briti võimud jõudnud järeldusele, et tegemist oli mürgitamiskatsega ja et niidid ulatuvad Kremlini. Venemaa juhtkond on süüd eitanud. Rünnaku tegi eriti õõvastavaks asjaolu, et kasutati Nõukogude Liidus sõjaliseks otstarbeks välja töötatud närvimürki Novitšok. Tegu oli esimese säärase keemiarelva käikulaskmisega Euroopas pärast Teist maailmasõda.  

See ei ole siiski esimene niisugune juhtum Suurbritannia pinnal. Viimati mürgitati 2006. aastal radioaktiivse polooniumiga endine idanaabri julgeolekuteenistuse töötaja Aleksandr Litvinenko, kes oli Venemaa presidendi Vladimir Putini häälekas kriitik. Litvinenko suri hiljem haiglas.

Salisburys korraldatud rünnak ei jäänud vastuseta. Suurbritannia peaminister Theresa May andis korralduse saata maalt välja 23 Venemaa diplomaati, millele Moskva vastas samaväärselt. Samuti on peatatud kõrgemal tasemel kontaktid. Sellega olekski asi võinud piirduda.

Ent sõpra tuntakse hädas. Venemaa rünnak Ühendkuningriigi elaniku vastu näitab, et Kreml vilistab jätkuvalt rahvusvahelistele normidele. Vaikses Salisburys toimunud mürgitamine oleks tegelikult võinud juhtuda ükskõik kus. Seepärast on Euroopa Liidu liikmesriigid tulnud Suurbritannia selja taha ja mitte ainult ei väljenda üksmeelsust, vaid kavatsevad rakendada vastumeetmeid vaenulikult käituva riigi suhtes. Tõsi, igaüks eraldi. Aga turvalisus ei ole miski, mida saaks karistamatult löögi alla seada. Ja on hea meel, et ka Eesti on Albioni kõrval. Abi Vabadussõjas ja Tapal paiknevad sõdurid idanaabri võimaliku rünnaku heidutamiseks nõuavad meilt eos kindlat toetust vanale liitlasele.

Paraku teeb meele mõruks, et Euroopa ei olnud ses küsimuses kohe alguses ühtne. Nii mõnegi liikmesriigi esindaja püüdis alguses pehmendada karmi hoiakut agressiivse Venemaa suhtes. On kahju, et ikka veel leidub sinisilmseid. Ja on arusaamatu, miks võttis meie põhjanaabrite peaminister Juha Sipilä kõikidest Kremlile osutavatest tõenditest hoolimata äraootava seisukoha – teame ju me mõlemad, kuidas idakaru askeldab.

Suurbritannia lahkub küll Euroopa Liidust, aga sellest hoolimata oleksid kõik liikmesmaad pidanud viivitamatult kui üks mees tema selja taga olema. Sellised keerulised hetked näitavad, kui raske on ühendusel siiski rääkida ühes keeles. Siin on veel palju tööd teha.

Seotud lood
23.03.2018 26.03.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto