R, 27.05.2022

Ooper Eurovisioonil

Verni Leivak
Ooper Eurovisioonil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rumeenlase Cezari Malmös kõlanud falsetirefrään tekitas publikus selle naiseliku kõla tõttu muigeid.
Rumeenlase Cezari Malmös kõlanud falsetirefrään tekitas publikus selle naiseliku kõla tõttu muigeid. Foto: Reuters / Scanpix

Esimest korda sai Eurovisioonil ooperlikku laulmismaneeri nautida aastal 1957 Frankfurdis. Lauluvõistlus oli toona alles lapsekingades, esinejaid saatis orkester, valitses estraadimuusika ja nii mõneski laulus oli tunda läinud aastakümnete hingust.

Tänavusel Eurovisioonil loodame, et tänu Elina Nechayeva omapärasele ooperlikule laulule pääseb Eesti üle mitme aasta ka finaali. Ooperlikke esitusi on kitšimaigulisel lauluvõistlusel varemgi kuulda olnud, ent selles stiilis soorituste tulemus ikka sama ettearvamatu, kui kõigi teistegi laulude puhul.

Kümne osaleva maa hulgast leidis esimest korda lauluvõistlusele tee ka Ühendkuningriigi esindaja – Patricia Bredin esitas alla kahe minuti kestva laulu «All» ja jäi seitsmendaks. Praegu on isegi veider mõelda, et see oli ühtlasi esimene Eurovisioonil kõlanud ingliskeelne laul. Samal võistlusel jäi ooperite maa Austria esindaja, Viini rahvusooperi koorilaulja Bob Martin viimasele kohale, ja sama juhtus aastal 1962 Austria laulja Eleonore Schwarziga, kes oma klassikalisel häälekoolitusel omandatud kõrgete nootidega sillerdustel kõlada lasi.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Elustiil
Tagasi üles