Sisukord
AK
Postimees
31.03.2018
Eesti Paljud läksid, mõned tulid Uurija: nelja inimese tapmise ülestunnistamist ei saa ju kellelegi peale sundida (15) Välismaa Püha nädalaga valmistuti paastu lõpuks ja täna öösel algavateks lihavõteteks Kemerovo kaubakeskusel polnud kasutuslubagi (6) Julia Skripal paraneb jõudsalt (1) Arvamus Hans Alla: kohese kasu maksimeerimise masin (5) Juhtkiri: riigikogu ahned radžad (13) Margus Laidre: piltidest – raamidega ja ilma (2) Raivo Mänd: naudeldes üksindusse (8) EKI keelekool: liiga palju liitumist (2) Postimees 1998. aastal: mees püüdis end restoranis tappa VANA KULD Raivo Mänd: naudeldes üksindusse (1) Kultuur Aarne Üksküla delikaatne, kuid siiski avameelne portree (1) Sündinud klassikuks Sport Valikutes vaba: kuidas Venemaa koondislasest poeg Narva Transi tüürimeest toetab Tänak: tahame seekord tugevat tulemust Mart Soidro: Anatoli Krikuni peale mõeldes Ei mingit tulevärki: suure tiitlimatši võitja selgus alles kohtunike otsusega (2) AK Aarne Üksküla delikaatne, kuid siiski avameelne portree (1) Neljatärniakadeemik Jüri Allik väldib igavust (2) Bändis mängiv sooloartist Artemi Troitski: 85 protsenti hirmu ja lootust (14) Aastapäevasalme järgmiseks korraks Peeter Langovitsi tagasivaade: Taastati Tallinna toomkiriku orel Iga eestlane ei või Eestit omaks pidada (20) Margus Laidre: piltidest – raamidega ja ilma (2) Raivo Mänd: naudeldes üksindusse (8) Jakob Kübarsepp: teadus vajab muutusi juba doktorantuuri tasemel (1) SUUR LUGU: Humanistist Terminaator ja teaduse superstaar - milles seisnes Stephen Hawkingi fenomen? (1) VANA KULD Raivo Mänd: naudeldes üksindusse (1) Arter Nostalgilised raudteeruunad (2) 10 parimat Tallinn Fashion Weekil Arteri suur intervjuu! Raadiohääl ja filmimees Jaan Tootsen: mul on tunne, et keegi vaatab pihku itsitades kõrvalt, kuidas eestlased üksteist materdavad Neeme Raud: valede aeg ja eestlaste tõsine tõeusk (1) Eesti maffia laieneb kuulsas Räniorus Hüvasti, paast: maitse slaavipäraseid lihavõtteroogi Lihavõtte meeleolud: munad tuppa ja tibud värviliseks! Filmiarvustus «Peeter Pikk-kõrv»: jänesed on täiuslikud loomad! Staarpapagoi Tibu: «Päkapikud... kõike teavad!» Sõiduproov. Multitööriistaga metsa ehk Kui hea on Dacia Duster? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Iga eestlane ei või Eestit omaks pidada

10 min lugemist
Abhaasia Sulevi kooli lapsed mais 1996 ehk kolm aastat pärast Abhaasia-Gruusia sõja lõppu. Tänaseks on ainult üks jõudnud Eestisse, kõik teised elavad kas endiselt kodukülas või sealkandis. FOTO: Leeni Langebraun

Tuhanded eestlased, kellele saatus on määranud sündida Eesti riigi idapiiri taga, esitavad endale taas, pärast riigikohtu 2. märtsi otsust, küsimuse, kas neil ikka on õigus pidada Eestit oma riigiks, kui riik neid omaks ei pea – isegi siis, kui nad on juba aastakümneid Eestis elanud, sealhulgas üle 20 aasta Eesti kodakondsusega. Kaukaasia eestlane Leeni Langebraun on üks nende hulgast.

Tellijale Tellijale

Sündisin Abhaasias Sulevi külas. Pärast keskkooli lõpetamist 1982. aastal tulin esimest korda Eestisse, astusin Tartu Ülikooli füüsika osakonda, lõpetasin selle ja jätkasin õpinguid doktorantuuris. Teaduse rahaprobleemide tõttu tuli mul 1990. aastatel eriala vahetada ning tänaseks olen töötanud 20 aastat IT-valdkonnas. Arvan, et suurem osa minu töökaaslasi ja tuttavaid ei tea, et ma ei ole Eestis sündinud – ma ei varja oma päritolu, kuid ei ole seda seni ka avalikult deklareerinud.

Miks tekitas Riigikohtu otsus paljudes eestlastes sügava, hingepõhjani ulatuva nördimuse? Kuigi «idaeestlane» ei ole see sõna, mida tahaks siin kasutada, pean seda parema puudumisel siiski tegema, et kuidagi tähistada neid, kes jäid sajanditagusel Eesti riigi eraldumisel Vene keisririigist idapiiri taha. Sellesama tähistamise huvides nimetan Eesti Vabariigis sündinud ja siin läbi nõukogude aja elanud eestlasi kodueestlasteks.

30.03.2018 02.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto