L, 4.02.2023

Hüvasti, paast: maitse slaavipäraseid lihavõtteroogi

Britt Rosen
Hüvasti, paast: maitse slaavipäraseid lihavõtteroogi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Olga Minnik.
Olga Minnik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Homme ei pea end enam tagasi hoidma ja võib vabalt liha võtta. Hobikokandusest ja kulinaaria ajaloost sisse võetud Olga Minnik näitab, mida slaavlased ülestõusmispühaks vaaritavad ja küpsetavad. Neile, muide, on lihavõtted tähtsamad kui jõulud.

Olga Minniku kaetud lihavõttelaud on justkui põige Moskvasse, tema lapsepõlve. Rammus või ja munakollasega praavitatud kohupiimapasha, suhkruvaaba ja rosinatega pühadesai kulitš, meepräänikud, kirevamustrilised munad ja lihapraad – rikkalik söök kuulus Olga kodus ülestõusmispühade juurde, nagu teisteski rohkem või vähem vanu õigeusu kombeid järgivates slaavi peredes. Samasugune näeb tema peolaud välja praegugi, kui ema ega vanaema enam pole ja tema kohus on jätkata peretraditsioone ning küpsetada präänikuid, segada pashat ja värvida mune.

Kuigi jah, nüüd pole laual enam soolapekki salo't, mida armastas Olga Ukraina piiri äärest Brjanskist pärit kasuema. Ega ka mitte samagonni, mida vanema pärmist, moosist ja suhkrust kööginurgas mannergus ajas. Vodka lihtsalt polnud ülestõusmispühadeks piisavalt pidulik ega kange, naerab Olga. Kord, kui pruukimisvalmis krõbe naps oli plastist veepudelisse valatud, lõnksas ta väikese tüdrukuna seda vee pähe januga kogemata suure sõõmu. «Mõtlesin, et mu kurk ja sisikond lähevad põlema,» meenutab ta õlgu väristades joogipudelit, mis oli mõeldud surnuaeda kaasavõtmiseks.

Märksõnad
Tagasi üles