Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
29.03.2018
Eesti Trump ja Kim võivad kohtuda Soomes (1) Noorte suvine töötamine kärbib vanemate tulusid (15) Kodu kõrval hakkasid vihisema kuulid Rahvuskonservatiiv ostis kuluhüvitise arvelt poest süüa (18) Majandus Tallinn võib osta trollide asemele uudse tehnoloogiaga busse (2) Välismaa KOHALIK VAADE: Putinile ustavad motomehed külvasid Balkanil segadust (5) Eestitki arvustanud Johan Bäckmanile esitati kriminaalsüüdistus (2) Hiina visiit kuulutab Kimi reiside algust (1) Arvamus Ando Kiviberg: liiga kallis Eesti (29) Aune Valk: mis on koolirõõmu valem? (1) Postimees 1939. aastal: Eesti pank paneb naisametnikud rahvarõivasse Juhtkiri: perekond või tööleping? (2) Priit Pullerits: õnneliku lapsepõlve ihaluse valus kättemaks (11) Lugeja kiri: Soome kasvatab eestlases rõõmu ja heatahtlikkust (4) Kultuur Suure ballettmeistri teekond tantsus Suur armastus, veel suurem süü (2) Juubliar Murdmaa tööd on oma ajastu lühikokkuvõte ja kroonika «Teatrile annab näo ja stilistika peakoreograaf» Sport Selver ja Tartu asusid juhtima Eesti jalgpalliliiga tegevjuht Veiko Soo: ükski reform pole võluvits Eesti juurtega hokilootuse valik: Soome või Venemaa Oodates ootamatut: Eesti igatseb mängijat, kes lisaks rünnakutele sädet Tartu 3,3 miljoni eest tühjust. Riik rajas eurorahaga uhke tondilossi (29) Kemerovo tragöödia mõju Eestis. Päästeamet kontrollib aprillis mängumaid Tõmmu viks mees kogub raha olematule keskusele Avalik raha õukonnameedia teenistuses Grippi haigestunute hulk on vähenenud JOP! Šelgešeenešupp ja ylicool muuseum (1) Elva gümnaasiumis treenivad noored tulistamist Teater Must Kast peab sünnipäeva Video ja galerii: Nõos kõlasid «Entel-tenteli» menulaulud Uues Pätsi-raamatus hinnangutega ei lajatata Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: perekond või tööleping?

2 min lugemist
Muidugi peab riik perekonda kaitsma, aga... FOTO: Urmas Nemvalts

Tänases lehes kirjeldatud «maksuüllatusele» – kui laps oma töö eest palka saab – võib vaadata nii pere-, töö-, haridus- kui maksupoliitika mätta otsast ning sõltuvalt eesmärkidest näha pilti üpriski erinevalt. Võib-olla on probleemi juurpõhjus aga hoopis perekonna kui koos toimiva üksuse taandamises üha uutest ja uutest reeglitest?

Kõnekaim värske näide sellest on abikaasade ühisdeklaratsiooni kaotamine. Sellele muutusele võib lisaks sellele, et riigieelarves saab ridu ümber tõsta, leiutada juurde mitmesuguseid ilusamaid põhjendusi. Üksiti on aga riik oma kodanikele saatnud mitu äärmiselt kaheldava väärtusega sõnumit. Esiteks ja ilmselgelt vähendab see veelgi motivatsiooni oma kooselu ametlikult abieluna registreerida.

Teiseks, ja mis palju olulisem, ütleb riik kodanikele sellega (tahtmatult?), et tõeliselt väärtuslik on ikkagi (maksustatud) suhe tööandja ja töövõtja vahel. See, et perekonnas toetab naine meest ja mees naist nii halbadel kui headel aegadel, on aga riigi silmis (vähemalt maksustamise mõttes) ebaoluline asjaolu. Selle näivalt üksnes maksukorraldusliku muutusega on riik vähendanud perekondade vabadust ise otsustada, kuidas naine ja mees oma abielus jaotavad koduste tegevuste ja töölepingu järgi rakkes olemise koormust. Eraeluline sfäär on sellega kuulutatud veelgi selgemalt vähem väärtuslikuks kui tööleping.

Meil on juba piisavalt tuntud lugusid perekondadest, kus mingil eluperioodil on abielupaari ainus leivateenija naine. Sest perekond on ühiselt nii otsustanud – toredad ja seltskonnaajakirjade klantspaberilt vastu säravad lood. Tavaliste inimeste maailma kuuluvad aga ka lood, kus päris kõik ei ole läinud imehästi. Üks abielupool on jäänud haigeks, on kaotanud töö jne jne. Perekonnal kui ühiselt toimival kooslusel on stabiliseeriv roll. Kui riik taganeb (poliitikute ja ametnike väikeste sammude haaval) põhiseaduse paragrahvis 27 lubatud kaitsest perekonnale, siis tuleb üksiti küsida, kas riik on valmis (mõistagi maksumaksja raha eest) üle võtma neid rolle, mis on olnud perekonnal?

Inimest väärtustav ja defineeriv on selles mudelis positsioon ja tingimused, mille ta on välja võidelnud tööläbirääkimistel. Kuidas sobituvad sellesse töövõtjalikku mudelisse ettevõtlikkus ja/või näiteks ühine tegevus oma kodutalus?

Perekonnast kui ühiselt toimivast üksusest taganev ja töölepingulisi suhteid rõhutav poliitika on õmmeldud väikestes linnakorterites elavate paaride järgi – see on yuppie-mudel. Inimest väärtustav ja defineeriv on selles mudelis positsioon ja tingimused, mille ta on välja võidelnud tööläbirääkimistel. Kuidas sobituvad sellesse töövõtjalikku mudelisse ettevõtlikkus ja/või näiteks ühine tegevus oma kodutalus?

Tasub aga aru saada, et see mudel on endiselt vaid üks viisidest, kuidas inimesed oma elu korraldavad. Tulles tagasi laste tulumaksuvaba miinimumi küsimuse juurde, tasub küsida, kas tõesti on töökasvatus vaid võõra tööandja juures töötamine või ikkagi ka see, et laps rohib koduaias peenraid ja alles siis saab taskuraha. Kas vanaema/vanaisa peaksid oma koduaia ettevõtteks registreerima, et lapselaste arvelt saaks kokkuvõttes kahekordset tulumaksuvabastust?

Seotud lood
    28.03.2018 30.03.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto