Sisukord
Arvamus
Tänane leht
03.04.2018
Eesti Hiidlased ootavad stabiilset lahendust (11) Ossinovski kihutas Ratase ees Valka ja Põlvasse (10) Pere ostis unistuste kodu tagasi Majandus Isejuhtivad bussid tulevad Tallinnas kahele liinile (6) Välisesindus Dubais on parem kui mitte midagi Välismaa Põlisrahvaste ekspert intervjuus Postimehele: Venemaa näeb isurite appihüüdes riigivastasust Postimees Donbassis: Ukraina relvajõududele allumast keelduvad relvastatud grupid tahavad edasi sõdida (43) Prantslasi ootab ees kaost täis kevad Arvamus Lugeja kiri: kas vajame tsiviilkaitset? (1) Marten Kaevats: kuidas kratt Eesti paremaks teeb? (3) Juhtkiri: näeks ninast kaugemale? (1) Postimees 1926. aastal: kiirsõnumid Saksamaale nüüd 28 marka sõna Maarja Vaino: tühikõne asemele lapsevanemate hääled? (9) Marcus Kolga: kommunismikuritegude muuseum aitab vastu seista Kremli propagandale (3) Kultuur Eestlased teevad Rammsteini lauljaga koos teatrit Sport Kullamäe käis Sõbra kantsis korvpallivaimustust külvamas Ajalooline taak kollitab Reali Tervis Esimesel päeval geeniproovi loovutanu: hirm tunglevate rahvamasside ees oli asjatu Tartu Henri Zeigo: kuidas me mure jagamise asemel võimendame hoopis hirmu (1) Avo Samarüütel: me ei vaja poliitikuid, kelle arvates on Eestis piima niigi palju Pronksist professorid viisid kokku InBoileri ja Jääääre Jannseni ja Koidula mälestusväljaku ehitus sai alguse Kõrveküla kool vajab sügiseks veel soojakuid Bussijuhid võtsid bussis liikumise korraldamise endi kätte (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugeja kiri: kas vajame tsiviilkaitset?

1 min lugemist
Gaasimask FOTO: SCANPIX

Kas seoses kasvavate sõjaliste pingetega ei oleks Eestis aeg mõelda tsiviilkaitse peale, küsib endine päästeametnik Raik Saart.

Aeg-ajalt jõuavad ajakirjandusse artiklid hädaolukordadeks valmisoleku teemadel. Neis kirjatükkides kasutatakse sageli mõisteid nagu tsiviilkaitse, kodanikukaitse, elanikkonnakaitse, sisse lipsavad ka hädaolukorrad ja eriolukorrad.

Nendel mõistetel on erinev sisu. Tsiviilkaitse on riigikaitse üks osa. Sõja või ulatusliku kriisi puhkemisel rakenduvad selle tõrjumiseks erinevad kaitsemeetmed. Operatiivsed kaitsejõud peavad kohe oma ülesandeid täitma, reservjõudude lahingukorda seadmine nõuab aega, ja siis tulevad mobilisatsiooniga moodustatud üksused. Tagalas asub ühiskonda kaitsma tsiviilkaitse oma formeeringute, varude ja reservidega.

Tsiviilkaitse peab tagama ühiskonna elu jätkusuutlikkuse. Transport peab toimima, meditsiiniteenistus peab olema võimeline abistama suurt hulka vigastatuid, haavatuid, haigeid, peab olema võimekus likvideerida saastumisi, korraldustoimkonnad peavad läbi viima evakuatsiooni, tuleb tagada toiduainete ja joogivee jagamist, varjendite ja varjete haldamist, korda tagada ja olla valmis paljudeks muudeks tegevusteks. Arvata, et selle kõigega saavad hakkama kiirabi, päästjad, politsei ja piirivalve, on alusetu. Neis ametites kasvab kriisiolukorras töömaht kordades.

Kodanikukaitse võeti kasutusele hiljem, siis kui sõjaoht «külma sõja» lõppemisega vähenes. Tsiviilkaitse tehti «odavamaks», jättes sellest kõrvale riigikaitselise komponendi, ja sellest sai kodanikukaitse, mis peab toime tulema kõikide rahuaegsete õnnetuste ja katastroofidega.

Tsiviilkaitset taasiseseisvunud Eestis pole loodudki ning siiani puudub tsiviilkaitse kontseptsioon. Me ei tunnetanud sõjaohtu. Kuna olukord meie riigi ümber muutub aina ohtlikumaks, sõjalised pinged kasvavad, ehk on meilgi aeg mõelda tsiviilkaitse peale.

Seotud lood
    02.04.2018 04.04.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto