R, 9.12.2022

Kahe miljoni suurune altkäemaksukahtlustus

Kahe miljoni suurune altkäemaksukahtlustus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi Mustamäe kompleks. Nendest väravatest väljuvad ja nende kaudu sisenevad sajad linnaliine teenindavad bussid.
Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi Mustamäe kompleks. Nendest väravatest väljuvad ja nende kaudu sisenevad sajad linnaliine teenindavad bussid. Foto: Sander Ilvest
  • Viimaste aastate üks suurimaid altkäemaksu-uurimisi algas eelmisel suvel.
  • Aastaga kogutud tõendid viisid lõpuks seitsme mehe kinnipidamiseni.
  • TLT peatas eile teenistussuhte kõigi kahtlustuse saanud isikutega.

Tallinna linnale kasutatud busside ostmise korruptsioonikahtlustusega eile kinni peetud isikute seas on nii endine kõrge riigiametnik, nüüdne vandeadvokaat Alar Urm kui ka Rapla maakonnas registreeritud transpordivahenditega tegeleva KTK Tehnika OÜ ainuomanik Taavi Koplimäe.

Seitset meest, kelle keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kinni pidas, kahtlustatakse kasutatud busside riigihangetel nõuete rikkumises, konkreetsele pakkujale eelise andmises ning altkäemaksu andmises ja võtmises. Altkäemaksust saadud varade maht küünib politsei teatel kahe miljoni euroni. Suurt osa sellest liigutas uurimisandmete kohaselt vaid üks linnaametnik.

Viimaste aastate üks suurimaid altkäemaksuuurimisi algas eelmisel suvel. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonianalüüs näitas, et Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) riigihankeid võidab enamasti üks väike ühemehefirma.

Olukorra lähemal vaatamisel hakkas uurijaile silma, et mitmed linnatranspordiasutuses töötavad inimesed elavad oma ametlike sissetulekutega võrreldes jõukamat elu. Tõsi, avalikult võib välja paista ka teisiti.

Näiteks üks kahtlustuse saanu, TLT juhatuse liige vandeadvokaat Alar Urm sõidab advokaadi kohta pigem vana, kümne aasta vanuse Mercedese maasturiga, mis ei ole väärt mitte kümneid tuhandeid, vaid pigem tuhandeid eurosid. Tema aga ei olegi selle loo peamine kasusaaja, ehkki kindlasti uhkeima CVga persoon.

Politsei salajased uurimistoimingud näitasid Postimehe andmeil, et osa linnatranspordiametnike materiaalsed huvid olid peidetud. Seepärast poleks nende tavapärane elustiil suutnud kahtlusi tekitada. Aastaga kogutud tõendid viisid eile seitsme mehe kinnipidamiseni.

Võimalik korruptsioon TLTs pole siiski mingi üllatus. Juba 2016. aastal oli linna transpordifirma jäänud silma rahandusministeeriumile. Riigihangete järelevalve korras koostas ministeerium kriitilise akti riigihangete läbiviimise kohta. Sellele aktile TLTst isegi ei vastatud.

Ehkki prokuratuur ei avaldanud eile, kes on korruptsioonikahtlusega kinni peetud isikud, teatas Tallinna linna pressiteenistus, et linnaametnikest on kinni peetud TLT bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen, bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink ning nelikust kõrgeimal ametikohal asunud TLT juhatuse liige, advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm.

Peale nende peeti altkäemaksukuriteoga seoses kinni kolm meest, kellest üks on Postimehe andmeil eraettevõtja Taavi Koplimäe. Tema ainuomanduses on Raplamaal Kaius registreeritud KTK Tehnika OÜ, mis on peaaegu ainsana aastaid, alates 2012. aastast võitnud kasutatud busside riigihankeid pealinnas. Mehe telefon oli eile välja lülitatud.

Äriregistri andmeil langeb ainuomanikuga firma kuni pooleteise miljoni eurone aastakäive kokku võidetud riigihangete summadega. Kasumina näitas KTK Tehnika OÜ näiteks 2016. aasta aruandes natuke alla poole miljoni euro ja töötajaid oli firmas samal ajal üks. Palgakulu 40 000 eurot aastas.

BNSi andmeil on aastatel 2012–2017 TLT lepinguni jõudnud vähemalt 12-l kasutatud busside hankel ja vähemalt kuuel korral on võitnud Koplimäe firma. Tallinnas peaks ringi sõitma kümneid selle firma hangitud busse. Nende kuue hanke kogusumma on olnud kaks miljonit eurot, kõigi 12 hanke puhul kokku neli miljonit eurot.

Ühel juhul on hanke võitjana riigihangete registris märgitud ka Balti Bussi Grupp, aga selle üks omanikke ütles eile telefoni teel Postimehele, et lähiminevikus ei ole nende firma pealinnale kasutatud busse müünud.

Viimase lepingu kuni 20 bussi ostmiseks sõlmisid TLT ja KTK Tehnika mullu juulis. Selle lepingu väärtus oli 672 000 eurot.

Peale rahandusministeeriumi ja politsei tundis linnatranspordi korraldamise võimalike ebaausate võtete üle viimasel ajal muret ka Tallinna linnavalitsus. Äsja on linnas valminud sisekontrolliakt, millest tulenevalt kavatseti lõpetada tööleping ühega eilsetest kinnipeetutest, remondi ja hoolduse osakonna juhataja asetäitja Jaanus Vingiga.

TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on teenistussuhe nüüdseks peatatud kõigi kahtlustuse saanud isikutega.

Eile kinni peetud inimestest tuntuim on vandeadvokaat Alar Urm, kes töötas taasiseseisvunud Eesti algusaegadest kuni 2005. aastani rahandusministeeriumis, sellest kümme aastat juriidilise osakonna juhatajana. Ta oli toona skandaali sattunud, halva investeeringu tõttu kümneid miljoneid kroone kaotanud Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu liige.

Hiljem on Urm olnud juristina seotud nii Eestisse ostetud uute rongide, nn porgandite soetamise kui ka pealinnale uute trammide ostmisega. Viimase puhul on ta olnud linnale igati vajalik esindaja, võites kohtus kõik trammide soetamise kohta esitatud vaidlustamised.

Tamme sõnul oligi Urmi pädevuseks ja kohustusteks juriidiline nõustamine ning lepingute seaduspärasus. «Väga konkreetseid ülesandeid tal polnud, kogu juriidiline kirjavahetus. Näiteks trammiteede lepingute järgimine, igasugused leppetrahvid. Ma võin öelda, et tänu Alar Urmi suurepärasele tööle võitsime erakorralise tuluna ühes kohtuprotsessis 1,8 miljonit eurot,» rääkis TLT juht.

Skeemitamine jäi silma juba varem

Rahandusministeerium kontrollis 2015. aastal riigihangete korraldamist Tallinna Linnatranspordi ASis. Mitme rikkumise puhul oli linnafirma partneriks toosama Raplamaa ettevõte KTK Tehnika OÜ.

Näiteks selgub rahandusministeeriumi kontrollaktist, et TLT eiras riigihanke läbiviimise korda ja jaotas ühe suure bussihanke kolmeks lihthankeks, mille viis läbi 2015. aasta jaanuaris, aprillis ja juunis. Kõik kolm lepingut kogusummas üle 800 000 euro sai endale KTK Tehnika.

Riigihanke seadus ütleb küll, et võrgustiku sektori hankija ehk TLT võib läbi ajada lihthankega, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. See oli toona 414 000 eurot. Samal ajal ütleb ka seadus, et kehtestatud korra eiramiseks ei tohi hakata skeemitama ja ühte hanget osadeks jagama, eriti kui ostetakse sama eesmärgiga esemeid.

Kolme bussihanke maksumused eraldi olid 410 000 eurot, 171 100 eurot ja 228 200 eurot. TLT selgitas, et kaks odavamat hanget korraldati eraldi seetõttu, et järelturul polnud parajasti rohkem sobiva hinna ja läbisõiduga linnaliinibusse. Kalleima lepinguga aga soetati liigendbusse, mis olevat piisavalt erinevad.

Rahandusministeeriumi kontrollijaid see aga ei veennud. Kõik lepingud sõlmiti KTK Tehnikaga, kes müüs bussid ühe eesmärgiga – teenindada sõitjaid Tallinna linnaliinidel. Samuti oli TLT varem ise ostnud nii liigend- kui ka nn normaalbusse ühe hankega.

Teine küsitavus, mis rahandusministeeriumile silma jäi, on pärit aastast 2012. Siis tunnistas TLT kasutatud busside ostmisel edukaks aktsiaseltsi Balti Bussi Grupp pakkumuse, mis oli majanduslikult kõige soodsam. Samas tehti leping ka KTK Tehnikaga. Kuna hanketingimustes polnud ette nähtud võimalust sõlmida leping mitme firmaga, leidis rahandusministeerium, et TLT sõlmis KTK Tehnikaga keelatud otselepingu.

Tiina Kaukvere

Märksõnad
Tagasi üles