Sisukord
Eesti
Postimees
06.04.2018
Eesti Politsei püüab palgarallile järele jõuda (11) Piloodid tahavad ise meditsiinikopteri osta Tallinn saab tänavu mitu uut rattateed (1) Majandus Donald Trumpi sõda Amazoni vastu (2) Välismaa KOHALIK VAADE. Türgiga kemplev Kreeka vajab praegu hädasti Venemaa sõprust Briti luurel oli venelaste Novitšoki salalaborist infot enne Salisbury rünnakut (5) Loomakaitsjad võtsid sihikule nahktagid ja villakampsunid (16) Arvamus Kolm avalikku ettepanekut taristuministrile (1) Henrik Roonemaa: Facebooki peaks sundima avanema, mitte sulguma Priit Pullerits: paljastav Trump (97) Juhtkiri: sisejulgeoleku tume lähitulevik (2) Ahto Lobjakas: tehisintellekt – unistus kellavärgiga hingest (4) Matti Maasikas: saja-aastane projektiriik (1) Edasi 1973: külalised Soomest Kultuur Eesti kultuur kõlas ka New Yorgis Nurgalauas istub Saatan Krestomaatiline Teet Kallas Sport Märg ja mudane eelmäng andis Tänakule kindlust Kas Meistrite liiga projekt võiks Saaremaa vollestaarid tagasi koju meelitada? (1) Äsja Transis mänginud vutimehe karm kogemus - kuu Krimmis illegaalina Statistika: Meistrite liiga lõppmäng käib Guardiolale üle jõu Tallinn Tallinn saab tänavu mitu uut rattateed (1) Tartu Ehitusfirma ärgitab linna Ujula tänavat pikendama Uue jalgpalliväljaku rajajad ootavad linnalt luba Aivar Kokk: tasuta ühistransport kui pahupidi regionaaltoetus (2) Kirjanikud paljastasid oma kriminaalsete lugude tagamaad Jüri Laurson: tegevusetus teeb ääremaad tühjaks (1) Tartu erakogud paistavad silma Leedus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Piloodid tahavad ise meditsiinikopteri osta

4 min lugemist
Kopterijuht Martin Noorsalu kinnitusel saaks meditsiinikopter maanduda ka sellisel väiksel platsil Keilas. FOTO: Sander Ilvest

Ameerika Ühendriikides väljaõppe saanud ja Afganistanis kiirabilende teinud kopteripiloodid on aastaid kulutanud Eesti ametiasutuste uksi, et riik soetaks meditsiinilendudeks eraldi kopteri. Kuigi siseministeerium taotleb riigilt lisaraha, et kopter oleks kogu aeg lennuvalmis 15 minuti jooksul, on MTÜ otsustanud ise paar miljonit kopteri soetamiseks koguda.

«Kindlasti on riiklikult väga oluline, et päästekopter on ööpäev läbi valmis 15 minuti jooksul välja lendama, aga see ei lahenda nõuetele vastavate kiirabilendude puudumist,» ütles kopteripiloot Martin Noorsalu MTÜst Kiirabikopter. Tema on üks Eesti kaitseväe kopteripilootidest, kes sai Ühendriikides spetsiaalse väljaõppe ja tegi Afganistani missioonil meditsiinilende.  

RIIGI PLAANID

- Siseministeerium taotleb valitsuselt lisaraha, et päästekopter saaks ööpäev läbi 15 minuti jooksul välja lennata.

- Praegu on kopterid valmis 15 minuti jooksul startima kella 9–17, väljaspool seda kulub kuni tund.

- Lisaraha eest on kavas palgata juurde üks kaheksaliikmeline meeskond.

- See suurendaks aastaseid personalikulusid 360 000 euro võrra ning koolituskulusid 175 000 euro võrra. Valitsuse jaatava otsuse korral alustab PPA kohe meeskonna värbamist, 2019. aastal soetatakse neile vajalik varustus ja tehakse koolitused.

- Täieliku ööpäevaringse ühe kopteri 15 minuti valmisolekuni jõutaks plaanide järgi 2020. aasta 3. kvartaliks.

- Ministeerium soovib tõsta kopteripilootide palka, nii et see moodustaks 80 protsenti erasektoris makstavast palgast. Praegu on sama tüübi lennumasina kapteni palk erasektoris 6500–6700 eurot kuus, riigipalgalisel kaptenil aga poole väiksem.

Allikas: siseministeerium

Praegu on päästekopter 15 minutiga lennuvalmis vaid tööpäeviti kella 9–17, muul ajal on reageerimiskiirus 60 minutit. Noorsalu sõnul ei tähendaks ka riigi lisaraha meditsiinilendudes mingit kvaliteeditõusu, sest euroliidu nõuetele vastavat kiirabikopteri teenust (HEMS) Eestis ei ole.

15 minuti lubadus jääb paberile

«Ka see, kui päästekopteri väljalennu aeg muutub, ei tähenda märkimisväärset lisa peale selle, et veoteenuse kättesaadavus paraneb teoreetiliselt,» on Noorsalu veendunud. Ta selgitas, et meditsiiniliste hädaabilendude puhul võtab nii kiirabibrigaadi jõudmine kui ka varustuse laadimine kopterile aega, nii et minimaalselt kulub väljalennuks ikkagi ligikaudu 30 minutit.

«Seega ei ole nn kiirabilendude puhul 15 minutit tegelikkuses reaalne mujal kui vaid statistilise numbrina paberil,» sõnas kopteripiloot. Tegelikult kulub väljalennuks ikkagi pool tundi, kuna kiirabibrigaad koos varustusega ei ole koos kopterimeeskonnaga lennujaamas valves.

Kindlasti peab kiirabikopteri väljalennuaeg olema võrdeline kiirabiauto reageerimiskiirusega. Ehk ainult kiirabilendudele spetsialiseerunud kopteril peaks see olema kolm kuni viis minutit. «Praegu on reageerimisaeg maksimaalselt 30 minutit,» lisas Noorsalu.

Kogenud kopteripiloodi sõnul tehakse Eestis praegu vaid meditsiinilisi hädaabilende, mille tunnihind on haigekassa hinnakirjas 3177 eurot. See kehtib selle aasta algusest, varasem piirmäär oli 1083 eurot. Kuna hind oli nii madal, said seda teenust osutada vaid politsei- ja piirivalveamet.

Noorsalu sõnul on loodud alus selleks, et meditsiinilisi hädaabilende saaksid teha ka ettevõtted, kellel on vastav luba olemas. «See on olnud meie kahe tegutsemisaasta üks suuremaid töövõite, et riik on päästekopteri kasutamise kulud reaalsemalt kaardistanud,» lisas ta.

Annetuste eest kasutatud kopter

Noorsalu sõnul jätkab nende MTÜ tegevust, et soetada Eestile spetsiaalne meditsiinilendudeks mõeldud kopter. «Valmistame ette toetuste ja annetuste kogumise kampaaniat kiirabikopteri soetamiseks, kuna riigil pole spetsiaalse kopteri vastu huvi,» rääkis Noorsalu. Plaan on koguda kaks-kolm miljonit eurot ja osta kasutatud kiirabikopter. Ta lisas, et kindlasti on MTÜ üks eesmärke ka vastavat teenust osutama hakata. «Sedavõrd ressursimahuka projekti käivitamine on ilma riikliku toetuseta ja suurannetusteta aastatepikkune töö, mis ei juhtu üleöö,» nentis ta.

Politsei- ja piirivalveameti ühe meeskonna aastakulu on 360 000 eurot, ühe meeskonna  koolituskulu 175 000 ning kapteni väljaõpe 350 000 eurot. Noorsalu hinnangul on see märkimisväärne kulu, seda enam, et nende meeskond on kolme-neljaliikmeline. Ta tõi võrdluseks, et spetsiaalse kiirabikopteri meeskonnas on peale kiirabibrigaadi ainult üks piloot, kes moodustavad kolmeliikmelise meeskonna. «Iga vähegi matemaatikat oskav ja majanduslikult mõtlev inimene saab aru, milline versioon on soodsam. Kas patsiendi veos osaleb viis-kuus töötajat või kolm?» lähenes ta retooriliselt.

Kopteripiloodi sõnul on ööpäevaringse võime saavutamiseks vaja viie lennumeeskonna olemasolu. Noorsalu sõnul on viie kiirabikopterimeeskonna kulu samas suurusjärgus PPA päästekopteri ühe meeskonnaga (500 000 eurot). «Oluline vahe tuleb sellest, et kiirabikopteri piloodid peavad olema kogenud ning nende koolitamiseks ei kulu niipalju vahendeid,» märkis ta. «Aastased koolituskulud on suhteliselt madalad, kuna palju koolitusi tehakse töö käigus või treeninguseadmetel (simulaatoris).» Ta lisas, et ühe kapteni koolitus maksab sõltuvalt kopteri tüübist 25 000 – 50 000 eurot ja see on juba viis kuni kümme korda odavam. Lisaks on päästekopteri puhul vaja koolitada teist pilooti.

Piloote jagub ka Aafrikasse

PPA plaan tõsta kopteripilootide palku on Noorsalu sõnul üks eeltingimus parimate spetsialistide palkamisel. «Kindlasti on selline tagasitulemise võimalus olemas ja ma ei mõtle mitte ainult välismaa piloote, ka Eestis on piisavalt kogenud lennukijuhte,» rääkis kopteripiloot. Ta lisas, et alati ei ole palk kõige tähtsaim, vaid töö, mida teha. «Pakkudes väljaspool kodumaad lendavatele lenduritele võimalust teha sama tööd kodumaal, tuleks kindlasti enamik neist tagasi. Kuna Eestis tööd pole, on nad praegu laiali nii Aafrikas, Araabias, Lõuna-Aameerikas kui ka kodusemas Euroopas,» sõnas Noorsalu.

Ta lisas, et PPA senist pilootide tööle värbamise praktikat jälgides võetakse pigem tööle kaitseväe taustaga piloote või alles lennukooli lõpetanuid kui et palgatakse kogenud süsteemiväline kopterikapten. «Kaitseväe palgatase jääb olemasoleva palga osas mitu korda alla ja kooli lõpetanud noorele piloodile ei ole palk määrava tähtsusega, sest kogemuste puudumisel haaratakse üldjuhul esimesest töövõimalusest kinni,» sõnas Noorsalu.

Ta lisas, et kindlasti saaks PPA vähendada koolituskulusid, värvates vilunumaid piloote suurema tasu eest. «Kiirabilendude operaatorile on paika pandud kindlad miinimumnõuded, aga kuna PPA seda teenust ametlikult ei osuta, ei rakendu neile piirangud ja see suurendab pilootide valikut, kuid toob paraku varjuna kaasa ka suuremad koolituskulud,» selgitas Noorsalu.

Seotud lood
05.04.2018 07.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto