Sisukord
Arvamus
Postimees
06.04.2018
Eesti Politsei püüab palgarallile järele jõuda (11) Piloodid tahavad ise meditsiinikopteri osta Tallinn saab tänavu mitu uut rattateed (1) Majandus Donald Trumpi sõda Amazoni vastu (2) Välismaa KOHALIK VAADE. Türgiga kemplev Kreeka vajab praegu hädasti Venemaa sõprust Briti luurel oli venelaste Novitšoki salalaborist infot enne Salisbury rünnakut (5) Loomakaitsjad võtsid sihikule nahktagid ja villakampsunid (16) Arvamus Kolm avalikku ettepanekut taristuministrile (1) Henrik Roonemaa: Facebooki peaks sundima avanema, mitte sulguma Priit Pullerits: paljastav Trump (97) Juhtkiri: sisejulgeoleku tume lähitulevik (2) Ahto Lobjakas: tehisintellekt – unistus kellavärgiga hingest (4) Matti Maasikas: saja-aastane projektiriik (1) Edasi 1973: külalised Soomest Kultuur Eesti kultuur kõlas ka New Yorgis Nurgalauas istub Saatan Krestomaatiline Teet Kallas Sport Märg ja mudane eelmäng andis Tänakule kindlust Kas Meistrite liiga projekt võiks Saaremaa vollestaarid tagasi koju meelitada? (1) Äsja Transis mänginud vutimehe karm kogemus - kuu Krimmis illegaalina Statistika: Meistrite liiga lõppmäng käib Guardiolale üle jõu Tallinn Tallinn saab tänavu mitu uut rattateed (1) Tartu Ehitusfirma ärgitab linna Ujula tänavat pikendama Uue jalgpalliväljaku rajajad ootavad linnalt luba Aivar Kokk: tasuta ühistransport kui pahupidi regionaaltoetus (2) Kirjanikud paljastasid oma kriminaalsete lugude tagamaad Jüri Laurson: tegevusetus teeb ääremaad tühjaks (1) Tartu erakogud paistavad silma Leedus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: tegevusetus teeb ääremaad tühjaks

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Margus Ansu

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele järgnenud erastamisel muutus maaelu kardinaalselt. Omanikud ja õigusjärgsed pärijad said talumaad ja metsad tagasi, kuid paljudel juhtudel selgus üllatuseks, et maa harimiseks neile tootmisvahendeid üle ei antud, ei traktoreid, atrasid, külvikuid ega kombaine. Polnud ka raha neid soetada.

Algas pealesunnitud talude ja metsa müük ning maalt lahkumine, tööd andvaid ühismajandeid enam ei olnud. Kadusid ka muud töökohad, mis olid maal sidunud tööjõulisi inimesi. Pankadele oli mittetoimiv talu laenu andmiseks väikese väärtusega tagatis. Nappis võimalusi ise hakkama saada või maal tööd leida.

Kahjuks valitsus probleemi sügavust õigel ajal tuvastada ei suutnud, seetõttu jäi maaelanikele abistava käe ulatamine hiljaks. Unustati, et inimene ei ela ainult õhust ja armastusest, vaid vajab ka süüa. Vallavalitsustesse  tööle ka kõik ei mahtunud. Koos inimestega hakkasid maalt järk-järgult kaduma koolid, lasteaiad, postkontorid, kauplused. Praegune olukord maal ei ole ikka veel hea ja massilist noorte tagasipöördumist maale pole näha. Paljudest taludest on saanud üksnes suvekodud.

Paljudel taludel hoiavad elu sees vanad inimesed, kes igipõlisest kodust ei lahku enne, kui neid viiakse jalad ees. Paljusid igipõliseid kodusid ei ümbritse enam mets, see müüdi elu sees hoidmiseks ja laste linnaellu asumise toetamiseks. Jäi lageraie kännustik ja oksarisu. 

Unustada ei tohi seda, kus asuvad meie juured. Juurteta kaob elujõud.

Lageraiestikud teevad meele mõruks. Paratamatult mõtlen ajale, mil oli mets ja seal käidi seenel, marjul ja depressiooni korral pingeid maandamas. Mets kaitses inimesi ka teise maailmasõja ajal, metsas leidsid varju vabadusvõitlejad, nn metsavennad.

Unustada ei tohi seda, kus asuvad meie juured. Juurteta kaob elujõud. Nagu ütleb laul tähenduslike sõnadega: «Tuhanded külad, tuhanded talud laiali Eestimaal, sündisid nendes kadunud põlved, vanavanemad. Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka.»

Praegune tööjõuliste inimeste maakodudest lahkumine ja lageraiete kännustik näitab vastutavate ministrite tegemata tööd. Ministrid käivad küll maakonnakeskustes valijatega kohtumas, ent pole nad vist autoakendest mõttega välja vaadanud.

Metsateadlase Toomas Frey sõnul oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud. RMK-le on antud liiga vabad käed, mistõttu võetakse igal aastal metsa maha üle kahe korra rohkem, kui mõistlik oleks. Nüüd kavatsetakse valitsuse suunitlusel Tartu lähedale tselluloositehase rajamisega saavutada Eestimaa metsata jätmine, välja arvatud looduskaitsealad. Samas on Est-For Investi juhid kindlad, et nad saavad siia tehase rajada, sest valitsuse toetus paistab neil olevat välja teenitud.

Tartumaa omavalitsuste nõudmisega tselluloositehase eriplaneering lõpetada peab valitsus arvestama, kui rahva tahe Eestis veel maksab. 

Seotud lood
05.04.2018 07.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto