Sisukord
Arvamus
Tänane leht
07.04.2018
Eesti Kümnete inimeste elustiil luubi all (1) Tallekesed ja linnupojad Jalg mürtsuga maha Aitab tühjast lobast! (1) Hinnaline taies kadus garaažist Majandus Jegorov tõmbas tagasi: pensionireform on tervikuna vajalik (3) Esimene robot võtab 5 aasta pärast kaevuri töö üle (3) Välismaa Puigdemont pääses kautsjoni eest vabadusse KOHALIK VAADE. Seksuaalsed kurgid ja rohelised mehikesed tekitavad Leedus pingeid Madsen pole näidanud vähimatki kahetsust Kasahhidel on raske harjuda veidra ja kiiruga ehitatud pealinnaga, kus on liiga külm (1) Salapärane tunnistaja (1) Arvamus Ene Pajula veste: mammi peab kalliks omaenda Eesti vaba riiki (5) Peeter Langovitsi tagasivaade: esimene Wiiralti kunstiauhind EKI keelekool: Türile külla Jürile Karin Jaanson: teadusega suureks Ragne Kõuts: ühiskond peab ajakirjandust aitama, sest ajakirjanduseta ei saa (8) Jaak Jõerüüt: inimlikkus ja diplomaatia (1) Postimees 1933. aastal: kõnemees tulistas rahustajat surmavalt Aitab tühjast lobast! (1) Maksimaalselt infot piiratud ajaga (4) Jalg mürtsuga maha Juhtkiri: pikk tee veel käia (9) Kultuur Kõigest, mis kaduv Teater kui kodanikuühiskonna katsebaas Sport Lapsepõlveta lootus, kes naudib rasket tööd Kuidas autospordi mõjuvõimsaim mees ühe päeva Eesti pärast muretses AK Kõigest, mis kaduv Vikerkaar loeb. Keele säsi Väikene meistriteos Asta Põldmäelt Teater kui kodanikuühiskonna katsebaas Kas tahad elada kaua ja õnnelikult? Käi festivalidel! (3) Karin Jaanson: teadusega suureks Jaak Jõerüüt: inimlikkus ja diplomaatia (1) Kui soojale kevadele järgnes külm talv... (1) Arter Leslie Laasner: reklaamimaailmas ei ole lõbusad ajad, see töö läheb järjest raskemaks Ooper Eurovisioonil Hõisakem! Viagra sai 20-aastaseks! Ilona Leib: diivanimehe panus (4) Maailmalõpu küla Appi! Eestimaa jookseb tühjaks ja sureb välja (15) Ropp komöödia «Vändapidurid» ajab naerma küll Pimedad käigud, varemed ja linnadžungli ohud - kes tahab end proovile panna? Piisake sidrunimahla annab maitsele jumet VIDEO: Kevad tuli ootamatult ja midagi pole selga panna. Hakkaks õige printsessiks? Sõiduproov. Ford Mustang: võimsam, kiirem, kurjem Mees, kes leidis lõunapooluselt vaikuse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maksimaalselt infot piiratud ajaga

2 min lugemist
FOTO: Illustratsioon: Artur Kuus

Pange turvavööd kinni, teid ootab ees äge sõit, tuletatakse lõbustusparkides Ameerika mägedele sõitma minejaile meelde.

Umbes samamoodi vastas mulle teisipäeval Valges Majas pressiametnik, kui uurisin pärast turvakontrolli, kas ajakirjanikud lubatakse ka Ovaalkabinetti. «Selle presidendiga ei tea kunagi, olete ehk isegi märganud, et ta on sageli üsna etteaimamatu,» ütles nooruke pressiabi.

Üldjoontes järgis Trump siiski tippkohtumise stsenaariumi. Ja midagi sellist, nagu juhtus kaks päeva hiljem, neljapäeval Lääne-Virginias, Valges Majas ei toimunud. Nimelt pidi Trump selles suhteliselt vaeses Washingtoni-lähedases maaosariigis, kus toetus talle suur, kõnelema oma maksureformist, aga ta viskas valmis kirjutatud teksti üsna pea kõrvale, sest see oli igav. President otsustas hoopis rääkida teemadel, mis talle endale praegu pinget pakuvad: immigratsioonist, Mehhiko piirimüürist ja tariifidest Hiinale.

Teisipäeval luges Ühendriikide riigipea valmis kirjutatud lühikokkuvõtte pikemast USA-Balti ühisdeklaratsioonist kohusetundlikult ette, kuid nii enne kohtumise algust pressiga vesteldes kui ka selle järel pressikonverentsil pühendas ta enamiku ajast samuti teemadele, mis talle suuremat huvi pakkusid. Teleekraanilt nähtud (ilmselt lemmikkanalist Fox, spekuleeris New York Times) Ladina-Ameerika põgenikekaravanist, mis läheneb Ühendriikidele; sellest, et Ameerikal – erinevalt näiteks Balti riikidest ja teistest maadest – puuduvad «täielikult piirikontrolli seadused» (tänu minu eelkäijatele, rõhutas kõneleja); soovist saata USA-Mehhiko piirile Rahvuskaart ning tuua Süüriast ära Ühendriikide väed (mille kohta, nagu tema abid päev hiljem märkisid, ei ole mingit lõplikku otsust langetatud).

Et Trump ei olnud mõnda aega isiklikult USA pressiga suhelnud ja pikemat pressikonverentsi andnud, oli nii tema Balti presidentidele öeldud tervistussõnu, mis laienesid pikemaks tiraadiks kõigil muudel teemadel, kui ka kohtumisjärgset pressikonverentsi kuulamas arvukalt Ameerika ajakirjanikke. Kuid sõna neile eriti ei antud.

Kohe pärast Balti riigipeadele pakutud töisele lõunale eelnenud lühikest sissejuhatust hakkasid pressiabid ajakirjanikke saalist välja suunama. Et mina seisin otse ukse juures, ei olnud mul teist valikut kui pressiruumi tagasi minna. Ent kuna suur osa ajakirjanikke oli suundunud teadlikult uksest kaugemale, said nad ikkagi osa ka ametlikule tervitusele järgnenud Trumpi pikemast mõtete voolust.

Kui presidendile küsimuste esitamist spordiga võrrelda, siis oli kõigist ajakirjanikest kõige resultatiivsem Valges Majas tol päeval ERRi korrespondent Maria-Ann Rohemäe, kes seisis tervitussõnade ajal otse Trumpi vastas ning sai seal talle hüüda lausa kaks küsimust ja esitada pärast suurel pressikonverentsil, nagu olime enne kokku leppinud, veel kaks Eestile eraldatud küsimust.

Vastused ei andnud küll palju uut, kuid tõid Venemaa presidendi Vladimir Putini nime aruteludesse. «Putiniga võivad mul tekkida väga head suhted, aga ei pruugi,» ütles Trump mõlemal korral. Veel nimetas ta end kõige resoluutsemaks Venemaaga asju ajavaks lääne poliitikuks. («Meie saatsime äsja välja 60 Vene diplomaati, Saksamaa ja Prantsusmaa vaid neli!»)

Ameerika ajakirjanikest anti suurel pressikonverentsil sõna vaid ühele ning Trump ei jätnud kasutamata võimalust hõõruda rahvuskaaslastest reporteritele taas nina alla, et erinevalt tõsistest välisajakirjanikest (Baltimaadest!) esindavad paljud neist «valeuudiseid» vahendavat meediat.

Kui Eesti, Läti ja Leedu riigipea võtsid Valges Majas Ameerika mägedel sõitmise järel turvavööd, võisid nad olla rahul. Leedu president ei saanud küll koju naasta teadmisega, et Ameerika saadab sinna Patriot-tüüpi õhukaitsesüsteeme – huvi, millest Vilnius teavitas ajakirjanikke juba enne kohtumist ja mille vajalikkust rõhutas Leedu välisminister ka teisipäeva õhtul mõttekojas Atlantic Council.

Kuid Baltimaad viisid koju ühisdeklaratsiooni Ühendriikidega, milles rõhutatakse liitlassuhete olulisust ja raudkindlat pühendumust NATO 5. artiklile, ning ameeriklaste lubaduse anda 170 miljoni dollari eest sõjalist abi. «Maailma parimaid relvi,» rõhutas Trump.

Seotud lood
06.04.2018 09.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto