Sisukord
AK
Postimees
14.04.2018
Eesti Oravad läksid üldkogu eel kraaklema (18) Kes tõi taas välja Eesti lipu? (2) Kiire kokkulepe keerulises seisus (3) Päike meelitab mõnulema Välismaa Üheöösuhe, mis lahvatas inetuks afääriks (6) KOHALIK VAADE. Hispaania kuningapere peab tõele näkku vaatama Ungari suursaadik: meil toimib demokraatia hästi Arvamus Agu Uudelepa analüüs: uue juhi missioon – kas Kaja Kallas suudab oravaratta tasakaalustada? (19) Aarne Mäe: talent tuleb koju Juhtkiri: valitsusel on aasta vigade paranduseks EKI keelekool: eestlase ausõna (3) Jelena Skulskaja: ballett – kas kurttummade keel? Postimees 1999. aastal: rahandusminister väljus kohtust õige mehena (4) Kultuur VIDEO: Mood, mis teeb sind kuumaks Sport Tarmo Kink: Eesti jalgpallis napib professionaalsust (1) Toyota insener kiidab Tänakut: ta teeb meeskonnaga suurepäraselt koostööd! Andrei Ševtšenko sillutas Liverpoolile ja Ragnar Klavanile tee Tallinna (2) Põlva Servitis pakitseb tiitlinälg AK Kus on siin süžee? Aja auk. Heroiiniauk (1) Kuusteist kirja lähedusele See, mida vahimees näeb Vikerkaar loeb. Kaks suurt Hüvasti ja tere, eesti keel! Mägedega sõbrustamise raamat Peeter Langovits: Mainekas plaadifirma ECM jõudis Eestisse Postimees meenutab: 50 aastat tagasi pandi Eestis alus kolmandale kosmoserevolutsioonile Joosep Värk: miks ajakirjandus valetab? (8) Väga kaalukas jutukogu Arter Matkamas Islandil ja Jan Mayenil ehk maailma lõpus talve pikendamas Arteri suur intervjuu! Rail Balticu juht Baiba Rubesa: Eestlased on pragmaatilised ja usaldusväärsed (4) Justin Petrone kolumn: Eesti esteetika (1) 8 põhjust, miks e-sport on läbi ja lõhki sport, mitte lihtlabane arvutimäng (1) Muusikamüsteerium: kuidas saab tähekesest A-klassi staar? Kana on lahe: sellest saab suurema vaevata kevadise argiroa või peenema peopala Elina Nechayeva hullumoodi kallis «kleit»... Ehk mis on videomapping? VIDEO: Mood, mis teeb sind kuumaks Filmiarvustus «Portugal»: söö, palveta, armasta Eesti kastmes Sõiduproov. Subaru Impreza, Outback ja kui palju maksab õhk? VIDEO: Sukeldu pea ees «Legendide lahingu» kaadritagustesse saladustesse! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: eestlase ausõna

2 min lugemist

Kinnitasin oma sõnu hiljaaegu eestlase ausõnaga ja jäin siis mõtlema, mida õigupoolest öelnud olin.

Esiteks, olemata ise viimse veretilgani eestlane, kas on sel ausõnal üldse kaalu? Teiseks, mis ajast eestlased nõnda oma ausõna kinnitavad, kas see ütlemine on tekkinud nõukaajal iroonilise parafraasina pioneeri ausõnale ja kommunisti ausõnale? Kolmandaks, kas on igas olukorras viisakas oma eestlusega – vaat eestlase sõna peab! – lehvitadagi?

Väike fraasike, aga palju küsimusi. Ja nii ongi. Keel toimib mõtlemis-, eneseväljendus- ja suhtlusvahendina väga nõtkelt, võimaldades kõike mõelda ja öelda, aga esitatud nn keeleküsimused on sageli hoopis küsimused suhtlusolukordade ja elu enese kohta.

Keeleinimeste käest küsitakse tihti, kas ja kuidas üks või teine sõna või selle tähendus on markeeritud. Kas «põder» põhjanaabri kohta öelda on halvustav? Kas siis, kui nõnda soomlasele endale öelda, on see halvustavam kui meil omavahel kõneldes? Kas öelda inimesele «paks» on halvustav? Kas see tähendab, et sõna «paks» tüseduse tähenduses ongi halvustav? Sellistele küsimustele on raske vastata ja raskem veel on need vastused sõnaraamatusse kirja panna. Mitte sellepärast, et ei söandaks otsustada või käsi ei tahaks mõnd sõna kirjutada, vaid häda – mis tegelikult pole mingi häda – on selles, et olukordi, kus keelt kasutame, on mustmiljon ja iga sõnakasutuse juhis, mida võetakse (keelava) reeglina, ahendab keelekasutuse võimalusi. Jah, on sõnu, mida «viisakad inimesed» ei kasuta – vulgarismid –, ja nende vastavalt märgendamine sõnaraamatus on teatavate reservatsioonidega võimalik. Tunduvalt keerulisem on osutada, kuidas keeleliste vahenditega halvustatakse, sõimatakse või solvatakse. Selleks pole ju õigupoolest mingit spetsiifilist sõnavara vaja. Sõnaraamatutes on märgendiga «halvustav» üritatud näidata, et ühe või teise sõna kasutamine võib pahameelt põhjustada: kui nimetad kedagi oinaks, tiblaks või tuhvlialuseks, riskid suure tõenäosusega sellega, et solvutakse. Samas on selliseid sõnu võimalik kasutada ka humoorikalt, (enese)irooniliselt, naljatlevalt ja stiilimärgend sõnaraamatus ei taha ega tohigi olla ettekirjutuseks. Paraku suhtuvad keelekasutajad stiiliosutustesse tihtilugu samasuguse sirgjoonelisusega kui ortograafiareeglitesse. Aga ei pruugiks. (Kõrvale jätan siinkohal sõnaraamatud, mis on mõeldud võõrkeelsele kasutajale, nende vajadused on mõnevõrra teised.)

Iga uue sõnaraamatu ilmumisel on inimesi, kes asuvad õhinal uurima, kas «need sõnad» on nüüd oma sildi külge saanud või mitte. Selle põhjal tehakse järeldusi meie euroopastumisest või eestlaseks jäämisest, suhtumisest omasoolistesse, feminismi ja millesse kõik veel.

Nii ongi üsna pea valmiva tänapäeva eesti keele seletava sõnaraamatu tegijad läinud seda teed, et on üritanud keelendeid võimalikult vähe sildistada lootuses, et meie kasutaja tajub suhtlussituatsioone, milles viibib, ja oskab ennast vastavalt olukorrale väljendada. Ka ei taha me olla abimeheks neile, kes loodavad eest leida abimaterjali kellegi keelepruugi nuhtlemisel.

Seotud lood
13.04.2018 16.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto