Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.04.2018
Eesti Lauluväljakul algab Tallinna käsitöömess Tartu ettevõtja teenis aastaid Vene sõjaväeluuret (8) Igal aastal sünnib kümmekond last autos (2) Teistest võrdsemad või harilik valimiskampaania? (6) Majandus Eesti e-riik istub tiksuva pommi otsas (12) Metsa kasvab hoogsamalt, kui raiutakse (23) Välismaa Eesti suursaadik NATOS intervjuus Postimehele: igalt tippkohtumiselt ei saa pataljoni oodata (1) Reamees Ryani päästmine Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni uuringu järgi mürgitati Skripale Vene närvimürgiga (2) Analüütik hoiatab Baltimaade kaitsel nii ala- kui ülereageerimise eest (20) Kas Trumpi üks lähedasemaid liitlasi võib olla Valge Maja suurim lekitaja? Trump astus Süüria küsimuses sammu tagasi (9) Arvamus Margus Punab: meeste #metoo ehk Kuidas meestele haiget teha? (8) Andrus Karnau: Rail Baltic – tähtsam kui raha (7) Jaak Allik: tagurpidi poliitpüramiid – Eesti esindusdemokraatia kriis (3) Ott Järvela: rõõm Klavanist Edasi 1961. aastal: TASSi teadaanne esimesest inimese lennust kosmosesse Juhtkiri: e-riik vajab kapremonti (2) Kultuur «Portugal»: vormiliselt imeilus, stsenaarium jätab soovida (1) Sport Talispordi juveel müüdi 300 000 dollari eest maha (1) Priit Vene: Balti liiga on ressursi raiskamine Mänguajata Vassiljev: praegu mõtlen meeskonnale, mitte endale Tallinn Lauluväljakul algab Tallinna käsitöömess Tartu Arborist läks kurele pesamures appi Maailma maadlusparemik lihvib võistlusvormi Põltsamaal Mitu tuhat noort kogunes teadusfestivalile Lennuakadeemia vilistlasi leiab Falklandi saartelt Katarini Tere öelda ja sõbraks saada võib naeru ja naljaga Heas hoos Tammeka tahab Narva vastu võiduseeriat pikendada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: e-riik vajab kapremonti

2 min lugemist
ID-kaart FOTO: Erik Prozes

Iga autoomanik teab, et masina eest tuleb korralikult hoolitseda. Kes seda teha ei unusta, seda teenib tehnika hästi. Muidugi võib järgida ka algajatele autojuhtidele jagatavat nõuannet: kui kuulete sõidu ajal kahtlast heli, siis keerake automagnetoola helitugevust valjemaks, kuni kahtlane heli kaob.

Sellises olukorras on praegu Eesti valitsus. E-riik on olnud pikalt meie rahvusliku uhkuse allikas. Oleme infotehnoloogia ja demokraatia sidumise vallas ees mitte ainult teistest postkommunistlikest riikidest, vaid ka paljudest Lääne-Euroopa maadest. Nullindate algusest on üles ehitatud digitaalset riiki ehk e-riiki. Näiteks on praegu ju tavaline kasutada riigiteenuseid kabinetiuste taga järjekorras seismata, kuna elektrooniline allkiri on võrdsustatud tavalise allkirjaga. Paraku on Eesti IT-süsteemid hakanud vananema ning seepärast on mitu ministeeriumi taotlenud järgmiseks kolmeks aastaks 240 miljonit eurot lisarahastust, et seda ajakohastada. Riigil on aga võimalik anda vaid 113 miljonit lisaeurot.

Põhimõtteliselt võib endale ette kujutada sellist olukorda. Te olete haruldast marki auto, e-Eesti omanik. Selle kerele hakkab tekkima rooste, elektroonika jupsib, autoraadio püüab veel vaid ühte raadiojaama ning mootor kaotab tasapisi rammu. Oleks tagumine aeg teha kapitaalremont, kuid teil on raha vaid õlivahetuseks. Muidugi on regulaarne õlivahetus vajalik, sest mootor töötab pidevalt ja kui vahepeal õli ei vaheta, võib see rikki minna. Nii võitegi end ühel heal päeval leida end metsa vahel vanarauahunnikus istumas.

Olukord e-riigiga meenutab kirjeldatud situatsiooni. Raha on ainult õlivahetuse jaoks, ehkki vaja oleks juba kapitaalremonti. Eksperdid hoiatavad, et rahaga läheb asi pärast 2022. aastat veel keerulisemaks. Siis vähenevad eurotoetused Eestile, kuid euroraha moodustab meie IT-investeeringutest kolmandiku. Pealegi tuleb mõelda selle peale, kuidas hoida kõige tähtsamat ressurssi ehk inimesi, sest vastavate spetsialistide pärast  konkureerime rahvusvahelisel turul. Kui raha vähemaks jääb, on ka kõrgelt hinnatud IT-spetsialiste raskem siin hoida.

Mõtteainet valitsusele jätkub. Praegune valitsus armastab endale Brežnevi kombel ordeneid rinda riputada ja ootab juba läbematult 2019. aasta riigikogu valimisi, et lubada inimestele palju raha ja kosmilist õnne, mis sooja lapitekina kataks kogu Eestimaa. Samas jätkub elu Eestis ka pärast 2019. aasta valimisi, ning õhus on murelikuks tegevaid märke. Tuleb mõelda meie uhkuse ehk e-riigi peale. Me ei taha, et see ühel heal päeval piinlikult eikusagil vana autorisu kombel seisma jääks.

Seotud lood
12.04.2018 14.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto