Sisukord
Juhtkiri
Postimees
14.04.2018
Eesti Oravad läksid üldkogu eel kraaklema (18) Kes tõi taas välja Eesti lipu? (2) Kiire kokkulepe keerulises seisus (3) Päike meelitab mõnulema Välismaa Üheöösuhe, mis lahvatas inetuks afääriks (6) KOHALIK VAADE. Hispaania kuningapere peab tõele näkku vaatama Ungari suursaadik: meil toimib demokraatia hästi Arvamus Agu Uudelepa analüüs: uue juhi missioon – kas Kaja Kallas suudab oravaratta tasakaalustada? (19) Aarne Mäe: talent tuleb koju Juhtkiri: valitsusel on aasta vigade paranduseks EKI keelekool: eestlase ausõna (3) Jelena Skulskaja: ballett – kas kurttummade keel? Postimees 1999. aastal: rahandusminister väljus kohtust õige mehena (4) Kultuur VIDEO: Mood, mis teeb sind kuumaks Sport Tarmo Kink: Eesti jalgpallis napib professionaalsust (1) Toyota insener kiidab Tänakut: ta teeb meeskonnaga suurepäraselt koostööd! Andrei Ševtšenko sillutas Liverpoolile ja Ragnar Klavanile tee Tallinna (2) Põlva Servitis pakitseb tiitlinälg AK Enn Tõugu: «Arvutil on hing sees» Nädala plaat. Leslie Da Bassi värviplahvatus Kus on siin süžee? Aja auk. Heroiiniauk (1) Kuusteist kirja lähedusele See, mida vahimees näeb Vikerkaar loeb. Kaks suurt Hüvasti ja tere, eesti keel! Mägedega sõbrustamise raamat Peeter Langovits: Mainekas plaadifirma ECM jõudis Eestisse Postimees meenutab: 50 aastat tagasi pandi Eestis alus kolmandale kosmoserevolutsioonile Joosep Värk: miks ajakirjandus valetab? (8) Väga kaalukas jutukogu Arter Matkamas Islandil ja Jan Mayenil ehk maailma lõpus talve pikendamas Arteri suur intervjuu! Rail Balticu juht Baiba Rubesa: Eestlased on pragmaatilised ja usaldusväärsed (4) Justin Petrone kolumn: Eesti esteetika (1) 8 põhjust, miks e-sport on läbi ja lõhki sport, mitte lihtlabane arvutimäng (1) Muusikamüsteerium: kuidas saab tähekesest A-klassi staar? Kana on lahe: sellest saab suurema vaevata kevadise argiroa või peenema peopala Elina Nechayeva hullumoodi kallis «kleit»... Ehk mis on videomapping? VIDEO: Mood, mis teeb sind kuumaks Filmiarvustus «Portugal»: söö, palveta, armasta Eesti kastmes Sõiduproov. Subaru Impreza, Outback ja kui palju maksab õhk? VIDEO: Sukeldu pea ees «Legendide lahingu» kaadritagustesse saladustesse! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: valitsusel on aasta vigade paranduseks

2 min lugemist
Jüri Ratase valitsus Kadriorus, 2016. Pildil jalad rivis. FOTO: Liis Treimann

Tavainimeste hulgas on levinud veendumus, et poliitikud valetavad rohkem kui tavalised inimesed. Tegelikult see siiski nii ei ole, vaid erinevalt tavainimestest on poliitikud lihtsalt pideva avaliku tähelepanu all. Arvudega valetada on hoopis raske. Mitte et see päris võimatu oleks, ent tähtedega on see lihtsam. Kui aga arvud ei ole enam lihtsalt arvud, vaid konkreetne rahasumma, millele pretendeerib terve hulk tõsiseid inimesi, siis on iga arv kuidagi siiram poliitikute ilukõnedest ja PR-avaldustest.

Valitsus arutas eile ja üleeile eelarvestrateegia eesmärke. Kui eelarve on plaan, mille järgi elame terve aasta, siis eelarvestrateegia on pikaajalisem raamistik plaanide koostamiseks. Nii või teisiti mõjutavad nii eelarvestrateegiat kui ka tuleva aasta eelarvet 2019. aasta riigikogu valimised. Võimulolijate püüd säilitada enda käes olev võim on igati loomulik. Seepärast on juba varem mitu koalitsioonipoliitikut lubanud pehmendada aktsiisipoliitikat. Näiteks tänavuse kütuseaktsiisi tõusu ja uue transpordimaksu peavad kinni maksma lõpptarbijad. See on kergitanud veelgi elukallidust, mille poolest oleme oma Balti naabritest pikalt ees.

Inimestele ei meeldi ka väline diktaat. Isegi kõige lihtsamate ja vähenõudlikumate inimeste mõõt saab ükskord täis, kui neile üritatakse tohututes doosides väljastpoolt moraali peale suruda. Põhimõtteliselt sai see saatuslikuks Jüri Ratase valitsuse alkoholipoliitikale ja kulmineerus ebapopulaarseks muutunud tervise- ja tööministeri Jevgeni Ossinovski argpüksliku põgenemisega valitsusest.

Enne 2019. aasta riigikogu valimisi ei saa valitsus endale rahva pahameelt lubada, seepärast jäetakse ka aktsiisid rahule. Ratase valitsuse osalised ise on selgelt ebameeldivalt üllatunud madalatest reitingutest ja rahvalt küsitlustel saadud madalatest hinnetest, mida nad on eelistanud põhjendada kas sellega, et «midagi on valesti kommunikeeritud», või siis igasuguste konspiratsiooniteooriatega.

Jättes kõrvale Eesti valvepoliitikavaatlejate stammselgitused, võiks piirduda kõige elementaarsema politoloogilise seletusega. Rahvas ei taju Ratase valitsust a) efektiivsena ega b) õiglasena. Need on rahva kaks elementaarset, ent selle eest väga kõrget ootust valitsejatele, millest vähemalt üks peab olema täidetud ning emb-kumb võib kompenseerida teise puudumist. Novembris 2016 vahetusmeeste pingile jahtuma saadetud Reformierakond aga rõhub valitsuserakondadele vastandudes enda kui efektiivse majandaja kuvandile. Seega on valitsusel vigade paranduseks ja rahva armastuse võitmiseks ümmarguselt aasta. Õigupoolest vähem, sest riigikogu valimised leiavad aset 3. märtsil 2019.

Seotud lood
13.04.2018 16.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto