Nõukaajal määrasid suhted, praegu maksavad anne ja töökus

FOTO: matej kastelic / PantherMedia / Scanpix

  • Hiljutises teadusartiklis vaadeldakse 12 500 geenivaramu doonori andmeid.
  • Järeldoktorant Kaili Rimfeldi sõnul tegid nad uuringutulemustele ka kontrolli.
  • Perry Wilson Yale’i ülikoolist leiab aga, et geneetika ei määra sugugi kõike.

Vanematelt päritud geneetilistel eeldustel on tänapäeva Eestis oluliselt suurem mõju kui nõukogude ajal.

Eelmisel nädalal ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour teadusartikkel, milles vaadeldakse 12 500 Eesti Geenivaramu doonori andmeid. Pooled neist on sellised, kes saavutasid oma ametipositsiooni nõukogude ajal, nende kõrval võrdlesid teadlased neid, kes said hariduse juba vabas Eestis ning on asunud seejärel ametisse.

«Meid huvitas, kui palju inimestevahelisi erinevusi saame me seletada erinevustega nende DNA-järjestuses,» lausus artikli juhtautor, Londonis King’s College’is järeldoktorantuuris õppiv Kaili Rimfeld.

Tuli välja, et pärilikud eeldused on tänase Eestis elavate inimeste puhul tervelt kaks korda enam määravamad kui nõukogude ajal.

Loe ka neid

Tagasi üles