Sisukord
AK
Tänane leht
21.04.2018
Eesti Jaak Aabi eleegia (3) Müstiline kodutu ja tema väsimatu aitaja (1) Kõik haruldastest naaritsatest Kadri-päeva oodanud Hiiumaa sai Kadri-tunni (6) Majandus Haapsalu raudtee omanik andis riigi kohtusse (4) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Castrote ajastu lõpp tähendab uut Kuubat? (1) Hispaania konservatiivist eurosaadik intervjuus Postimehele: liberaalide tõus on meie ja sotside süü Macroni liitumise võimalus tekitab Eesti euroliberaalides kõhklust Arvamus Tõnis Oja: meie tippjuhtide klaaslagi (2) Juhtkiri: lennujaam püsib omadega vee peal EKI keelekool: Homo soveticus (16) Otsitakse ministrit Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Kristjan Zobel: innukas ja enesekindel harimatus (65) Macron tinistab Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Postimees 1994. aastal: Eri Klasiga juhtus Põltsamaa lähedal avarii Kultuur Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sport Väsimatu Ott Kiivikas Eesti karikavõistluste eel: hea meelega ma ei võistleks Andres Vaher: 19 aasta tagune meenutus, kuidas Arsenal ja Arsene Wenger mu südame võitsid Marek Tiits: Kostabi versus Navitrolla ehk kunstnikud palliplatsil Tarbija Tallinnal otseühendus juba 41 lennusihtkohaga AK Vikerkaar loeb. Elunähtuste institutsionaliseerimine ja legitimeerimine (4) Nädala plaat. Sfääriline etno «Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva Sorokini ebatekst Et väärt kooliuuendus ei läheks raisku (2) Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Akadeemik Enn Tõugu: kus on meie teaduse alfanaised? Arter Imetle Tiina Talumehe tuliuut kollektsiooni - rukklilled, unenäosinine, elegantsed toonid ja Art Deco motiivid (1) Video: kuidas sõidab Halfbike ehk täiskasvanutele mõeldud kolmerattaline? Jüri Kolk: hunt karjas! Aiarahvas – tähelepanu, valmis olla, läks! VIDEO. Lihtne trikk, mis päästab tselluliidist Kuhu jäid autonäituste ja võidusõitude vihmavarjutüdrukud? Filmiarvustus «Superpatrull 2»: õpetlik lugu haldusreformist Armulõõmas konnad vees Pilk kokanduse kõrgliiga kööki Eriline nimi teeb eriliseks. Kas tõesti? Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Homo soveticus

2 min lugemist
Ivan Orav (Andrus Vaarik) täies hiilguses. FOTO: Margus Ansu

Minu lapsepõlve koolitee läks mööda Nõukogude sõjaväe linnakust, seega kuulusid mu sõnavarra ka vältimatult sõnad tibla ja Tiblagorsk. Kodus oli mulle muidugi õpetatud, et tibla on tegelikult halvustav sõna ja viisakas vestluses seda ei mainita. Tiblagorsk nii kole sõna ei tundunud, sõjaväeosa väravas oli pood, kuhu tunnimehed enamasti lubasid ka külarahvast, ning võis ikka öelda, et käisime Tiblagorski poes.

Uus vaatenurk tiblale tuli siis, kui olin läbi lugenud Andrus Kiviräha raamatu «Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed».

Mäletate ju, kuidas vana sepp, relvadeks käepärased vahendid ja vankumatu kindlameelsus, tiblade vastu võitleb. Hiljem andis näitleja Andrus Vaarik Oravale ka ihuliku kuju ning praegu kõlab tibla mu kõrvus ainult Andrus Vaariku häälega öelduna.

See tibla on midagi muud kui minu lapsepõlves. Siis oli tibla ikka sama mis venelane või venekeelne, ei olnud eriti tähtis, mis oli tema meelsus või maailmavaade – sest mis see tõenäoliselt ikka muud olema pidi kui nõukogude inimese ja kommunismiehitaja oma.

1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus on tibla sees, seletuseta, kuid märgendatud kui vananenud ja kõnekeelne. Samad märgendid on sõnal vanka, kuid selle juures on lisaks seletatud, et tähendab venelast ja on halvustav. Sõnaraamatu üks autoreid Tiiu Erelt teab rääkida, et vormistus oli kompromiss sõnastiku tegijate vahel: julgemad nõudsid tibla-sõna esitamist, ettevaatlik toimetaja oleks venelasi halvustava nimetuse parema meelega välja jätnud. Muidugi polnud tibla tollal ka mingi vanamoeline sõna.

Nüüd on 2018. aasta õigekeelsussõnaraamatu tegijailt küsitud, kas tibla on ikka sama mis venelane, nagu ütleb ÕS 2013. Ehk peaks hoopis ütlema, et nõukogude võimu esindaja või nõukogude ideoloogia kandja, kes käitub agressiivselt või väljakutsuvalt. Võib-olla tõesti.

Naistepäeva Postimehe ristsõnakoostaja on andnud viie ruudukese täitmiseks vihje: Ivan Orava vaenlane, homo soveticus. Vaat siis. Kas see tibla, keda me praegu teame, keda noorem põlvkond teab, ongi eeskätt tegelane Andrus Kiviräha raamatust? Paistab küll sedamoodi. Mine tea, äkki loeme siis ka ükskord sõnaraamatust, et tibla on vanamoelises keeles venelane, halvustavas kõnepruugis aga nõukogude inimene, peenema nimega homo soveticus.

Seotud lood
20.04.2018 23.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto