Sisukord
AK
Postimees
21.04.2018
Eesti Jaak Aabi eleegia (3) Müstiline kodutu ja tema väsimatu aitaja (1) Kõik haruldastest naaritsatest Kadri-päeva oodanud Hiiumaa sai Kadri-tunni (6) Majandus Haapsalu raudtee omanik andis riigi kohtusse (4) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Castrote ajastu lõpp tähendab uut Kuubat? (1) Hispaania konservatiivist eurosaadik intervjuus Postimehele: liberaalide tõus on meie ja sotside süü Macroni liitumise võimalus tekitab Eesti euroliberaalides kõhklust Arvamus Tõnis Oja: meie tippjuhtide klaaslagi (2) Juhtkiri: lennujaam püsib omadega vee peal EKI keelekool: Homo soveticus (16) Otsitakse ministrit Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Kristjan Zobel: innukas ja enesekindel harimatus (65) Macron tinistab Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Postimees 1994. aastal: Eri Klasiga juhtus Põltsamaa lähedal avarii Kultuur Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sport Väsimatu Ott Kiivikas Eesti karikavõistluste eel: hea meelega ma ei võistleks Andres Vaher: 19 aasta tagune meenutus, kuidas Arsenal ja Arsene Wenger mu südame võitsid Marek Tiits: Kostabi versus Navitrolla ehk kunstnikud palliplatsil Tarbija Tallinnal otseühendus juba 41 lennusihtkohaga AK Vikerkaar loeb. Elunähtuste institutsionaliseerimine ja legitimeerimine (4) Nädala plaat. Sfääriline etno «Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva Sorokini ebatekst Et väärt kooliuuendus ei läheks raisku (2) Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Akadeemik Enn Tõugu: kus on meie teaduse alfanaised? Arter Imetle Tiina Talumehe tuliuut kollektsiooni - rukklilled, unenäosinine, elegantsed toonid ja Art Deco motiivid (1) Video: kuidas sõidab Halfbike ehk täiskasvanutele mõeldud kolmerattaline? Jüri Kolk: hunt karjas! Aiarahvas – tähelepanu, valmis olla, läks! VIDEO. Lihtne trikk, mis päästab tselluliidist Kuhu jäid autonäituste ja võidusõitude vihmavarjutüdrukud? Filmiarvustus «Superpatrull 2»: õpetlik lugu haldusreformist Armulõõmas konnad vees Pilk kokanduse kõrgliiga kööki Eriline nimi teeb eriliseks. Kas tõesti? Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi

2 min lugemist

Haaberstis Rocca al Mares koguneti 15. aprillil 1998 Paldiski maantee äärde jäävale suurele ehitusplatsile, et pidulikult panna nurgakivi Baltimaade suurimale kaubanduskeskusele.

Juba kerkiva hoone kõrvale püstitatud telgi juures mängis orkester, peeti kõnesid. Seejärel oli Tallinna volikogu esimehel Edgar Savisaarel au panna paika hoone nurgakivi. Kui asjaosalised olid augu mördiga täitnud, jõudis kätte aeg šampanjaklaase kokku lüüa. Kohal olnud Kadaka Kinnisvara ASi nõukogu esimees Hillar Teder, kaubanduskeskuse juhatuse esimees Ivar Lindpere, ETK Maksimarketi ASi juhataja Raul Kadaru ja Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Avo Lillemäe jagasid ajakirjanikele objekti kohta teavet.

Idee rajada sinna suur vabaaja- ja kaubanduskeskus sündis juba 1994. aastal. Inspiratsiooniallikaks olid soomlaste selletaolised rajatised. Projekteerimisse kaasati peale Eesti Arhitektibüroo Nord Projekt ka Laitila Architects OY Soomest. Ehitajaks valiti Lemminkäinen Eesti AS, kes sai tühjal maa-alal ehitustöödega alustada oktoobris 1997.

Selgus, et objekti kogumaksumuseks arvestati 250 miljonit krooni ning selle kattis tulevase kaubanduskeskuse haldaja Kadaka Kinnisvara AS. Keskusesse, mis peale rikkaliku kaubavaliku ka meelelahutust pidi pakkuma, planeeriti kaubanduslikku pinda 33 500 ruutmeetrit. Soovides suurendada oma turuosa Tallinnas ja Harjumaal, otsustas ETK rajada Tallinna kolmanda Maksimarketi Rocca al Maresse ning keskuse suurimaks rentnikuks saigi ETK Maksimarket AS.   

Ühele tasapinnale jäävat ja mitmest osast koosnevat hoonet läbis projekti järgi pikk jalakäijate koridor, mille keskossa kavandati purskkaevuga roheala. Keskuse ette rajati tasuta hiigelparkla 1000 sõidukile, mida võisid peale kaubanduskeskuse külastajate kasutada ka loomaaeda või kõrvalasuvasse Tivolisse tulijad.

Baltimaade suurima ühetasandilise kaubanduskeskuse esimese järguna valmis 5000-ruutmeetrise kaubanduspinnaga Maksimarket 3, mis avati 31. juulil 1998. Kogu hüpermarketi sisustus paigaldati kiiresti, vaid kolme nädalaga. Sestap liikusid veel avamiselgi ringi töötajad, kes kaupa riiulitele paigutasid ja hinnasilte sättisid. Hüpermarketi valikus oli umbes 18 000 toodet. Ühes pikas reas asus selvehallis 20 kassat ning oldi valmis teenindama kuni 10 000 inimest päevas. Selle eest kandis hoolt 150 töötajat.

Pidulikul avaüritusel võis näha nii poliitikuid kui ärimehi. Lindilõikamine erines tavapärasest – kassade vahel tegi seda korraga 16 inimest. Peeti kõnesid, pakuti suurt torti ja lagritsakomme. Avamisel avaldas linnapea Ivi Eenmaa lootust, et sellistes hüpermarketites pole orienteerumiseks kaarti vaja.

Ostjatele avati hüpermarket külmlettidega tekkinud probleemide tõttu alles mõni päev hiljem. Olgu siinkohal lisatud, et samal ajal meelitas ostlejaid ka täielikult uuenenud Tallinna kaubamaja. Oli alanud suurte ostukeskuste ajastu.

Rocca al Mare kaubanduskeskus valmis täismahus 1999. aastal ja oli tollal Eesti suurim kaubanduskeskus. Novembris 2000 läks Rocca al Mare Maksimarket vastavalt Eesti Tarbijateühistute Keskliidu (ETK) ja Suomen Osuuskauppojen Keskuskunta (SOK) kokkuleppele Prisma kaubamärgi alla.

Seotud lood
20.04.2018 23.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto