Sisukord
Kirjandus
Postimees
21.04.2018
Eesti Jaak Aabi eleegia (3) Müstiline kodutu ja tema väsimatu aitaja (1) Kõik haruldastest naaritsatest Kadri-päeva oodanud Hiiumaa sai Kadri-tunni (6) Majandus Haapsalu raudtee omanik andis riigi kohtusse (4) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Castrote ajastu lõpp tähendab uut Kuubat? (1) Hispaania konservatiivist eurosaadik intervjuus Postimehele: liberaalide tõus on meie ja sotside süü Macroni liitumise võimalus tekitab Eesti euroliberaalides kõhklust Arvamus Tõnis Oja: meie tippjuhtide klaaslagi (2) Juhtkiri: lennujaam püsib omadega vee peal EKI keelekool: Homo soveticus (16) Otsitakse ministrit Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Kristjan Zobel: innukas ja enesekindel harimatus (65) Macron tinistab Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Postimees 1994. aastal: Eri Klasiga juhtus Põltsamaa lähedal avarii Kultuur Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sport Väsimatu Ott Kiivikas Eesti karikavõistluste eel: hea meelega ma ei võistleks Andres Vaher: 19 aasta tagune meenutus, kuidas Arsenal ja Arsene Wenger mu südame võitsid Marek Tiits: Kostabi versus Navitrolla ehk kunstnikud palliplatsil Tarbija Tallinnal otseühendus juba 41 lennusihtkohaga AK Vikerkaar loeb. Elunähtuste institutsionaliseerimine ja legitimeerimine (4) Nädala plaat. Sfääriline etno «Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva Sorokini ebatekst Et väärt kooliuuendus ei läheks raisku (2) Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Akadeemik Enn Tõugu: kus on meie teaduse alfanaised? Arter Imetle Tiina Talumehe tuliuut kollektsiooni - rukklilled, unenäosinine, elegantsed toonid ja Art Deco motiivid (1) Video: kuidas sõidab Halfbike ehk täiskasvanutele mõeldud kolmerattaline? Jüri Kolk: hunt karjas! Aiarahvas – tähelepanu, valmis olla, läks! VIDEO. Lihtne trikk, mis päästab tselluliidist Kuhu jäid autonäituste ja võidusõitude vihmavarjutüdrukud? Filmiarvustus «Superpatrull 2»: õpetlik lugu haldusreformist Armulõõmas konnad vees Pilk kokanduse kõrgliiga kööki Eriline nimi teeb eriliseks. Kas tõesti? Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva

18 min lugemist
Ajakirja Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna toimetaja Mart Orav. FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

1994. aastal Avatud Eesti Fondi eestkostel ja toetusega ilmuma hakanud ning maailma mõtteloo võtmetekstide tõlkeid koondav «Avatud Eesti raamatu» sari, mis 2004. aastast ilmub Eesti Kultuurkapitali AERi programmi toel, võis läinud aasta lõpul pidada ümmargust tähtpäeva, sest ilmus selle kahesajas teos. Praeguseks on lugejateni jõudnud neid juba 206.

Sarja raamatuid on seni välja andnud 12 Eesti kirjastust: Emakeele Sihtasutus (EKSA), EYS Veljesto, Hendrik Lindepuu kirjastus, Ilmamaa, Kunst, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tänapäev, Valgus, Varrak ning Hortus Litterarum ja Vagabund.

Algselt oli sarja koordinaator Märt Väljataga. Aastast 2004 koordineerib seda Eesti Kultuurkapitali juurde moodustatud eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad Mart Orav, Peeter Torop ja Tõnu Viik (TLÜ; alates 2013. aastast Märt Väljataga asemel). Sarja suure ja väärika tähtpäeva puhul vastas Postimehe küsimustele Mart Orav.

Tellijale Tellijale

Kui 1990. aastate lõpul oli pidevalt jutuks võimalus, et Avatud Eesti Fondi rahakraan võidakse kinni keerata (mis sajandivahetusel juhtuski) ning sarja ilmumine jääb katki (mida õnneks ei juhtunud), siis kuidas on olukord praegu, kui sarja rahastab Eesti Kultuurkapital?

Alustaksin kahekordse tähtpäeva puhul rännakuga minevikku. Avatud Eesti Fond asutati 1990. Kaks esimest aastat oli fondi tegevus rahaliselt vägagi piiratud, kuid 1992. aastal toimus murrang. AERi kirjastamisprojekti alguse kohta on kirjas ka selle täpne käivitamiskuupäev 22. märts 1993, seega üsnagi täpselt 25 aastat tagasi. See oli vaid üks fondi kirjastamisprojekte.

AEF nägi seda pikaajalise tõlkeprojektina – tõlkestipendiumide andmisena ja osalise avaldamistoetuse eraldamisena kirjastustele. Tol kümnendil iseloomustati sarja sisu mitmeti, kuid rõhutati 20. sajandit ja läänt. Hõlmatavate teoste hulka pidid mahtuma võtme- või alustekstid eelkõige filosoofiast, humanitaar- ja sotsiaalteadustest.

20.04.2018 23.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto