Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
21.04.2018
Eesti Jaak Aabi eleegia (3) Müstiline kodutu ja tema väsimatu aitaja (1) Kõik haruldastest naaritsatest Kadri-päeva oodanud Hiiumaa sai Kadri-tunni (6) Majandus Haapsalu raudtee omanik andis riigi kohtusse (4) Välismaa KOHALIK VAADE. Kas Castrote ajastu lõpp tähendab uut Kuubat? (1) Hispaania konservatiivist eurosaadik intervjuus Postimehele: liberaalide tõus on meie ja sotside süü Macroni liitumise võimalus tekitab Eesti euroliberaalides kõhklust Arvamus Tõnis Oja: meie tippjuhtide klaaslagi (2) Juhtkiri: lennujaam püsib omadega vee peal EKI keelekool: Homo soveticus (16) Otsitakse ministrit Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Kristjan Zobel: innukas ja enesekindel harimatus (65) Macron tinistab Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Postimees 1994. aastal: Eri Klasiga juhtus Põltsamaa lähedal avarii Kultuur Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sport Väsimatu Ott Kiivikas Eesti karikavõistluste eel: hea meelega ma ei võistleks Andres Vaher: 19 aasta tagune meenutus, kuidas Arsenal ja Arsene Wenger mu südame võitsid Marek Tiits: Kostabi versus Navitrolla ehk kunstnikud palliplatsil Tarbija Tallinnal otseühendus juba 41 lennusihtkohaga AK Vikerkaar loeb. Elunähtuste institutsionaliseerimine ja legitimeerimine (4) Nädala plaat. Sfääriline etno «Avatud Eesti raamatu» sari tähistab kahekordset sünnipäeva Sorokini ebatekst Et väärt kooliuuendus ei läheks raisku (2) Vello Pettai: demokraatia, feminismi ja esindatuse risttules – Jane Mansbridge Peeter Langovitsi tagasivaade: suurim kaubanduskeskus sai nurgakivi Tiiu Kuurme: feminismi süü ja elukorralduse enesestmõistetavused (18) Akadeemik Enn Tõugu: kus on meie teaduse alfanaised? Arter Imetle Tiina Talumehe tuliuut kollektsiooni - rukklilled, unenäosinine, elegantsed toonid ja Art Deco motiivid (1) Video: kuidas sõidab Halfbike ehk täiskasvanutele mõeldud kolmerattaline? Jüri Kolk: hunt karjas! Aiarahvas – tähelepanu, valmis olla, läks! VIDEO. Lihtne trikk, mis päästab tselluliidist Kuhu jäid autonäituste ja võidusõitude vihmavarjutüdrukud? Filmiarvustus «Superpatrull 2»: õpetlik lugu haldusreformist Armulõõmas konnad vees Pilk kokanduse kõrgliiga kööki Eriline nimi teeb eriliseks. Kas tõesti? Suur Arteri intervjuu! Margus Prangel: «Naistest polegi võimalik aru saada!» (6) Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: lennujaam püsib omadega vee peal

2 min lugemist
Nordica lennuk maandumas. FOTO: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Lennuühendustega Tallinnast on pikka aega olnud nõnda, et lendamine siit on kallis ja lennusihtkohti vähe. Riigifirmas Estonian Air põletasid poliitikud aastate jooksul süüdimatult ära miljoneid maksumaksjate raha, põhjendades seda avalikkusele nii, et vastasel korral jääks Tallinn üldse ilma lennuühendusteta. Nõnda argumenteerisid Reformierakonna ja IRLi juhtpoliitikud. Põhimõtteliselt oli kogu tegevus võrreldav sellega, et haigel üritati palavikku aspiriiniga alla saada ja seejuures tehti nägu, et haige paraneb, kuigi sümptomid ei kadunud kuhugi ja patsiendi üldine seisukord halvenes. Kõik lõppes teadupoolest fiaskoga. Ükski poliitik ei soovinud oma ebakompetentsuse eest vastutust võtta, kuid nende õnneks sarnanevad ka nende valijad gupi kaladega, kellel mälu ainult viieks sekundiks.

Estonian Airi katastroofist poliitikud vaevalt midagi õpivad, sest väga vähe leidub inimesi, kes suudavad õppust võtta võõrastest vigadest. Ka omaenda vigadest pole võimelised õppima kaugeltki mitte kõik. Positiivsena võib välja tuua aga selle, et Estonian Airi lõpp ei toonud kaasa Tallinna lennuühenduse halvenemist muu maailmaga. Vastupidi sellele, millega hirmutasid mõne aasta eest toona võimul olnud poliitikud. Asjad on liikunud hoopis ülesmäge. Sel suvel saab Tallinna lennujaamast lennata 41 sihtkohta. See on üldse suurim otsesihtkohtade arv läbi aegade. Muidugi on nende hulgas ka hooajalisi lende, ent Tallinna ühendus teiste Euroopa linnade, nagu näiteks Londoniga, on vaieldamatult paranenud.

Tõsi, Riia lennujaama tasemeni, kus otselennusihtkohti on enam kui kaks korda rohkem ja mille kaudu liigub üldse pool kõigist Baltimaade lennureisijatest, on Tallinna lennujaamal veel väga pikk tee minna. Kuid asi seegi. Kindlasti mõjub lennuühenduse paranemine positiivselt reisijate rahakotile. Teatavasti kujuneb hind pakkumise ja nõudluse suhtena ning kui pakkumist on rohkem, siis on loomulikult ka piletid odavamad.

Muidugi on need positiivsed arengud, kuid maailma lennunduses toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka Tallinna lennujaamast toimuvaid otsereise. Möödunud aastal kasvas lennukikütuse hind oluliselt ja ehkki kütusehind ei moodusta täit vedude hinda, on sellel väga suur tähtsus. Kui see tendents jätkub, siis avaldab see mõju ka lennuteenuste hindadele, mis olenevad veel tervest hulgast faktoritest. See võib tulevikus näiteks viia tšarterlendude arvu kasvamiseni, mis on a priori odavamad. Seni aga võib Tallinna lennujaama käekäigu üle rõõmu tunda, sest püsitakse vee peal.

Seotud lood
20.04.2018 23.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto