Sisukord
Maailm
Tänane leht
09.02.2018
Eesti Harukordse netikelmi luksuslik elu (3) Haigekassa nõuab kümnetelt inimestelt ravi kinnimaksmist Välisluureamet: idanaaber arendab uusi mõjuagente ka Eesti suunal (3) Majandus Seakasvatajate ainus ühistu laguneb, farmerid ootavad raha tagasi (1) Välismaa Nigeeria krüptohullus jätkub hoolimata bitcoin'i langusest (1) PERSOON. Andrea Nahles – kantsler või koduperenaine? Neeme Raud: USA läheb olümpiale mõistukõnelise Korea-poliitikaga PERSOON. Andrea Nahles – kantsler või koduperenaine? Arvamus Ahto Lobjakas: teise aastasaja Eesti: unistus riigi kadumisest (14) Andrus Karnau: mis maksab Peipsi järv? (4) Aarne Mäe: Don’t panic! (3) Vjatšeslav Leedo: riik ei tohi olla valemängija (2) Juhtkiri: olümpiashow algab Postimees 1991. aastal: igaüks valuuta eest ei saa (1) Mailiis Ploomann: naiste võrdsed võimalused algavad juhtide suhtumisest… meestesse (1) Kultuur Afanasjev tõstab staroverid meie sekka (2) Selgusid kirjanduse aastapreemiate nominendid Sport Olümpia pluss ja miinus: Venemaa küllus ja Koreade harakiri (3) Ott Järvela: lepime kokku, et medalit ei tule (3) Suusahüppajad vältisid õnnega pooleks krahhi Fotouudis: olümpiakülast leiab ka tubakanurga Kuhu kadus üleöö Ermitsa suusakiirus? Jõgeva: ma ei saanud aru, kui suur asi olümpia on Kilp jahib tulemust end tõestanud mudeliga Tartu Kas Tartut ootab Äänekoski saatus? (3) «Mis sa karjud seal raja ääres – tule sõida ise!» Lõunakeskus ehitab koolimaja Varnjas mälestati Peipsi jääl tapetud piirivalvureid Meelelahutus Koomiks Sudoku

PERSOON. Andrea Nahles – kantsler või koduperenaine?

3 min lugemist
  • Andrea Nahlese ülesandeks on sotsid taas CDU-le järele aidata.
  • Sotsidega on Nahles ametlikult seotud olnud juba 18. eluaastast.
  • Nahles on Saksamaa sotside esimene naisjuht.
Andrea Nahles. FOTO: Simone Kuhlmey/Pacific Pr/SIPA/Scanpix

Eile valiti Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeseks naisjuhiks Andrea Nahles. Käesolev artikkel avaldati 9. veebruari Postimehes. Veebruari alguses oli Nahlese kandidatuur äsja üles kerkinud ning peamiselt seotud senise liidri Martin Schulzi sooviga tõusta Saksamaa välisministriks.  

Tänaseks on selge, et Schulzist välisministrit ei saanud ning 14. märtsil vannutati ametisse ka koalitsioonivalitsus, mille moodustasid sotsid, Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ning nende sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU). 

Keskkooli lõpuraamatus ennustas toona veel avalikkusele tundmatu Andrea Nahles, et tal on elus kaks valikut: saada kantsleriks või koduperenaiseks. 

Nahles otsustas kindlalt esimese kasuks ja Saksamaa vanima erakonna ehk Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) esimesest naissoost juhiks tõusmine on suur samm kantsleriameti poole. 

Juba enne senise SPD esimehe Martin Schulzi teadet, et ta soovib saada Angela Merkeli neljanda valitsuse välisministriks, käisid sahinad Nahlesist kui järgmisest SPD liidrist. Kuigi naine pole veel erakonna juhtimist üle võtnud, ei jäeta kahtlustki, et just tema on üks ja ainus kandidaat SPD juhtpositsioonile.

Suunamuutust nõudvatele sotsidele on Nahles küllaltki loogiline valik. Vasakpoolsel naispoliitikul, kes on erakonda kuulunud juba 30 aastat, on üle 460 000 liikmega parteis väga tihedaid sidemeid ja teda tunnevad Saksamaa poliitikas kõik.

CDU poliitikutega on Nahles suutnud ehitada head suhted ja rivaalid on teda kirjeldanud inimesena, kes jääb oma sõnadele kindlaks.

Uuelt liidrilt oodatakse palju. Loodetakse, et just emotsionaalne ja karismaatiline Nahles suudab erakonna taas kristlikele demokraatidele järele aidata, selle moderniseerida ja kaasata kõrgesse poliitikasse rohkem naisi. Sotside lootused võivad seejuures olla õigustatud.

Oli Nahles ju vaid mõni nädal varem SPD kongressil Bonnis päästnud Schulzi ja kõigi suurkoalitsiooni (GroKo) pooldavate tippsotside naha, pidades üle 600 delegaadi ees hingestatud kõne, milles ärgitas partei liikmeid valitsuskõnelustele heakskiitu andma.

Tema kõnet kirjeldati õigustatult kui erakonna liidri oma. Väidetavalt võttis naine ka kõneluste ajal liidrirolli enda kanda ja aitas Schulzi korduvalt ebamugavatest olukordadest välja.  

Suured sõbrad Andrea Nahles ja Martin Schulz Bonnis. FOTO: THILO SCHMUELGEN/REUTERS/Scanpix

Erakonna vasakpoolsemate poliitikute hulka kuuluv naine ei oleks loogiliselt võttes esimeste nimede hulgas, kes suure tuhinaga alustaks läbirääkimisi näiteks konservatiivse Baierimaa Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU), aga ometi on temast sotside hulgas saanud üks suuremaid GroKo toetajaid.

Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poliitikutega on Nahles suutnud ehitada head suhted ja rivaalid on teda kirjeldanud inimesena, kes jääb oma sõnadele kindlaks.

Siiski suudab Nahles ka CDU suhtes kriitiline olla. Enne äsja lõppenud formaalseid koalitsioonikõnelusi lubas ta, et paneb CDU/CSU läbirääkimiste laua taga niuksuma. Nahlese ühe tipphetkena meenutatakse siiani 2013. aastat, mil ta Liidupäevas kantsler Angela Merkelit Pipi Pikksuka tunnuslaulu abil kritiseeris.

Müürsepa ja kontoritöölise tütar Nahles on pärit Lääne-Saksamaalt ning kasvas üles Eifeli piirkonnas. Sotsidega on ta ametlikult seotud olnud juba 18. eluaastast, liitudes erakonnaga 1988. aastal, veel enne Berliini müüri langemist. Toona oli SPD opositsioonis ning Lääne-Saksamaad juhtis CDU legendaarne kantsler Helmut Kohl.  

Nahles asus tegutsema esmalt noorteorganisatsioonis Jusos, tõustes ühenduse juhiks kohalikul tasandil ja 1995. aastal juba föderaaltasandil. Jusose juhina võttis ta suuna suurde poliitikasse, saades 1997. aastal erakonna täitevkomitee liikmeks ja jõudes 1998. aasta valimistel Gerhard Schröderi SPD nimekirjas ka Liidupäeva.

Gerhard Schröder FOTO: Imago/Scanpix

Parlamendis pani Nahles oma märgi suures poliitikas pikema ootamiseta maha. Ta oli 2000. aastal üks Vasakpoolsete Demokraatliku Foorumi eestvedajatest ja astus teravalt kantsler Schröderi majanduslike reformide ehk niinimetatud Agenda 2010 vastu.

Schröderi leeri kõva kriitikuna olid uksed Nahlesi ees pärast 2005. aasta erakorralisi Liidupäeva valimisi ja Schröderi allakäiku valla. Kaks aastat hiljem oli Nahles juba SPD asejuht ning tõusis 2009. aastal erakonna peasekretäriks. Seda nähti selge märgina SPD nihkumisest vasakule.

Nüüd tuleb Nahlesil end tõestada ja tõusta SPD esipoliitikuks ka rahva silmis. Praegu on vaieldamatult kõige populaarsem sots senine välisminister ja uues valitsuses portfellita jääv Sigmar Gabriel, kelle tööga on väljaande Die Welt andmetel rahul 57 protsenti sakslasi. Nahlesi kohta on sama väitnud 38 protsenti. Schulz on aga oma 25 protsendiga teistest kaugele maha jäänud.

Kui Nahles 2013. aastal erakonna peasekretäri kohalt taandus ja sai Angela Merkeli valitsuses tööministri koha, olevat talle öeldud, et partei kõige teravamasse tippu jõuab ta tagasi vaid juhul, kui temast saab erakonna juht. Pärast eelmise aasta septembris toimunud valimisi tõusis Nahles Thomas Oppermanni asemel SPD parlamendifraktsiooni juhiks ja nüüd, mõni kuu hiljem hakkabki temast saama SPD esipoliitik.

SPD liidriks tõustes oleks Nahles ametis olnud nii fraktsiooni kui ka erakonna juhina ehk positsioonidel, mille najalt Merkel 2005. aastal kantsleriks tõusis. SPD on edutult üritanud leida kedagi, kes suudaks praeguse kantsleri tooli kõigutada ja talle konkurentsi pakkuda. Nõrgenenud Merkeli alistaja võib olla just Nahles, keda kunagine erakonna esimees Oskar Lafontaine kirjeldas kui Jumala kingitust SPD-le.  

Vasakult: Angela Merkel, Frank Walter Steinmeier ja Andrea Nahles. FOTO: M. Popow/imago/Scanpix

Andrea Nahles

  • Sündinud 20. juunil 1970 Lääne-Saksamaal Mendigis. 
  • Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liige alates 1988. aastast.
  • Bonni ülikooli magistrikraad politoloogias, filosoofias ja saksa keeles.
  • Lahutas abielu Marcus Fringsiga 2016. aastal, abielust sündis üks tütar.
  • 1995–1999 Jusose juht
  • 1997–2013 SPD täitevkomitee liige
  • 1998–2002 ja alates 2005 Liidupäeva liige
  • 2007–2009 SPD asejuht
  • 2009–2013 SPD peasekretär
  • 2013–2017 tööminister Angela Merkeli juhitud valitsuses
  • 2017–2018 SPD parlamendifraktsiooni juht
Seotud lood
08.02.2018 10.02.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto