Sisukord
Arter
Postimees
28.04.2018
Eesti Valimiste lähedus pakub üllatusministreid Konnad ja teised kahepaiksed Majandus Riigi energiafirma lubab rohkem õli toota (1) Välismaa KOHALIK VAADE: Võltsitud diplom Hispaania poliitikas ametist ei vii, kuid näpatud kreemipurk küll (2) Koreade ebatraditsioonilised esileedid rambivalgust ei pelga (1) Kimi ja Mooni piiritango läks ajalukku Arvamus Andres Adamson: panganduse algusest Eestis Neeme Korv: üks korralik «näidishukkamine» (10) Kimi grand plan jäi saladuseks (2) EKI keelekool: eesti keele kübaratrikid Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Postimees 1931. aastal: Saksa tollivaimustus jahtub Ene Pajula veste: mammi usub, et kiitmiseks leiab alati mõne ettekäände Peeter Langovitsi tagasivaade: Minoxi isa Tallinnas (1) Juhtkiri: kas peaminister teeb halba nalja? (26) Kultuur Miks ikkagi lahkus Paavo Nõgene kultuuriministeeriumist? (7) Kas siis selle teatri tantsu keel...? Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Sport Reinar Halliku korvpalliakadeemia päästis gümnaasiumi sulgemisest Mart Soidro: Leedu korvpallist. Austuse ja kadedusega. AK Vikerkaar loeb. Indiast, vastuvõetava verekogusega Aja auk. Kleepuvad näpud Kaose ja korra piiril käies. Ly Seppel – 75 Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Ebausu levik ei takista teadlasi tulevikku loomast Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda (2) Arter Filmisaade «Jupiter» paotas hallil ajal akent maailma Filmiarvustus: «Vaimude lahkaja» on lisa Briti õudusfilmide paremikku Revolutsioon, baltisakslased ja Eesti iseseisvumine ehk kuidas Alatskivi lossi mööbel koju tagasi jõudis Suur Arteri intervjuu! Andrus Kivirähk loodab muuta meie suhtumist tolmu Võta ette kevadpuhastus telefonis! Camper’iga Ameerikasse. Mis ja kuidas? VIDEO: Kallis, olen sinu ämblikmees! (1) Maailmakuulsa Le Cordon Bleu kokakooli kõnepruuk: «Jah, chef, ei, chef.» Kleidid, mis elavad seljas Ameerika printsess Ivanka Trump Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmisaade «Jupiter» paotas hallil ajal akent maailma

5 min lugemist
  • «Jupiteri» saate autor Ahto Vesmes kirjutas stsenaariume keset ööd, suitsetades.
  • Glavliti ehk tsensuuri esindajad ainult sirvisid Vesmese käsikirju, ei süüvinud.
  • Naabrinaine oli süüdi selles, et Vesmes kadus ühtäkki pooleks aastaks ekraanilt.
Ahto Vesmes juhtimas populaarset filmisaadet «Jupiter» 1977. aasta veebruaris. FOTO: Vassili Samussenko, ERR

Vähesed telesaated on  ajas nii vapralt vastu pidanud kui nõukogude ajal Valdo Pandi ja Ahto Vesmese juhitud «Jupiter», mis pälvis eile lõpuks avaliku tunnustuse.

Tellijale Tellijale

Õhtul kella kümne paiku, kui abikaasa oli magama läinud, istus Ahto Vesmes, hariduselt jurist, köögilaua taha, võttis paberid ette ja hakkas kirjutama. Käsitsi, mitte trükimasinal. Ta ei osanudki trükimasinal tippida, sest tal polnud seda kunagi vaja läinud. Vesmes oli aastaid töötanud Tartus aseprokurörina, ja tolles ametis olid sekretärid need, kes tema eest klahve klõbistasid. Kuid pärast kolmepäevast viinaviskamist ehk tööluusi Heldur Jõgiojaga, juristiharidusega muusikuga, jäi Vesmese prokuröritööst ilma. Kolinud Tallinna, sai ta tutvuste kaudu ametisse kinokomiteesse ning sealt edasi 1970. aastate algul filmilaenutuse ja reklaami valitsuse juhatajaks. Sedasi kujunes Vesmesest ajapikku suurimaid filmiasjatundjaid Eestis.

Ja kui legendaarne Valdo Pant, kes oli üle viie aasta juhtinud ETVs filmisaadet «Jupiter»,  1976. aastal manala teele läks, oli loogiline, et temast tühjaks jäänud koha täidab ekraanil just Vesmes. Sest kogemust tal juba jätkus: ta oli ligi tosin aastat teinud raadios lühikesi filmikommentaare.

Tegelikult seondubki «Jupiteri» saade, mis tutvustas kuni nõukogude aja lõpuni Eesti kinodesse jõudvaid filme – ka lääne filme, paotades sedasi väikest õhutusakent vabasse maailma –, ennekõike aasta tagasi meie seast lahkunud Vesmesega. Tema asjatundlikkus, mõnus keelepruuk ja karedavõitu sarm, nagu on iseloomustanud Vesmest teda ekraanil poolteist aastat asendanud Enn Eesmaa, on jätnud paljude kesk- ja vanemaealiste mällu kustumatu jälje. Pole ka ime, sest vähesed saated on osutunud nii jätkusuutlikuks nagu rohkem kui kahe kümnendi kestel vaatajaid harinud ja nende maailmapilti avardanud «Jupiter». Tunnustusena selle eest pälvis 435 korda eetrisse jõudnud saade eile alanud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil tänuauhinna.

Vesmesel, nagu meenutab tema lesk Aime Vesmes, pensionil jurist, kulus tavaliselt aega öösel kella kolme-neljani, et saate stsenaarium valmis kirjutada. Kui mõttelõng seisma jäi, ladus ta vahelduseks pasjanssi. Ühtlasi kulus kirjatöö käigus üks sigaret teise järel. Hommikul viis ta täiskirjutatud lehed telemajja, kus sekretär need masinal läbi kahe koopiapaberi ehk kolmes eksemplaris ümber lõi. Vahel võttis selle töö enda peale ka abikaasa Aime.

Nüüd on nood suurde võikasti mahtuvad käsikirjad, mida Ahto Vesmes hoolega talletas, tänuväärne allikmaterjal Tallinna Ülikooli doktorandile Tiina Põllule, kes uurib filmide tõlkimist. Tema sõnul paistavad Vesmese käsikirjad silma põhjalikkuse, lausa pedantsusega – ta tegi isegi trükitud lehtedele enne saate salvestusele minekut käsitsi parandusi – ning halli aja kohta mahlaka keelekasutusega. Pooletunnised saated algasid alati sõnadega «tere õhtust, filmisõbrad» ning lõppesid sooviga «häid filmielamusi teile kõigile». «Kuldaväärt saade,» lausub Põllu. «Vesmes oli vaadanud üle kümne tuhande filmi ja temast paremat praktikut andis otsida.»

Paraku pole uuemal põlvkonnal võimalik saate headuses oma silmaga veenduda. Kogu saatesarjast on rahvusringhäälingu arhiivis säilinud vaid pooleteise minuti pikkune lõik.

27.04.2018 30.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto