Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.04.2018
Eesti Valimiste lähedus pakub üllatusministreid Konnad ja teised kahepaiksed Majandus Riigi energiafirma lubab rohkem õli toota (1) Välismaa KOHALIK VAADE: Võltsitud diplom Hispaania poliitikas ametist ei vii, kuid näpatud kreemipurk küll (1) Koreade ebatraditsioonilised esileedid rambivalgust ei pelga (1) Kimi ja Mooni piiritango läks ajalukku Arvamus Andres Adamson: panganduse algusest Eestis Neeme Korv: üks korralik «näidishukkamine» (10) Kimi grand plan jäi saladuseks (2) EKI keelekool: eesti keele kübaratrikid Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Postimees 1931. aastal: Saksa tollivaimustus jahtub Ene Pajula veste: mammi usub, et kiitmiseks leiab alati mõne ettekäände Peeter Langovitsi tagasivaade: Minoxi isa Tallinnas (1) Juhtkiri: kas peaminister teeb halba nalja? (23) Kultuur Miks ikkagi lahkus Paavo Nõgene kultuuriministeeriumist? (7) Kas siis selle teatri tantsu keel...? Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Sport Reinar Halliku korvpalliakadeemia päästis gümnaasiumi sulgemisest Mart Soidro: Leedu korvpallist. Austuse ja kadedusega. AK Vikerkaar loeb. Indiast, vastuvõetava verekogusega Aja auk. Kleepuvad näpud Kaose ja korra piiril käies. Ly Seppel – 75 Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Ebausu levik ei takista teadlasi tulevikku loomast Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda (2) Arter Filmisaade «Jupiter» paotas hallil ajal akent maailma Filmiarvustus: «Vaimude lahkaja» on lisa Briti õudusfilmide paremikku Revolutsioon, baltisakslased ja Eesti iseseisvumine ehk kuidas Alatskivi lossi mööbel koju tagasi jõudis Suur Arteri intervjuu! Andrus Kivirähk loodab muuta meie suhtumist tolmu Võta ette kevadpuhastus telefonis! Camper’iga Ameerikasse. Mis ja kuidas? VIDEO: Kallis, olen sinu ämblikmees! (1) Maailmakuulsa Le Cordon Bleu kokakooli kõnepruuk: «Jah, chef, ei, chef.» Kleidid, mis elavad seljas Ameerika printsess Ivanka Trump Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: Minoxi isa Tallinnas

2 min lugemist

Eesti kõigi aegade ühe väljapaistvaima patendi autor, miniatuurse fotokaamera Minox leiutaja Walter Zapp, kes on maailma fotograafia ajalukku jäädvustunud kõrvuti Ernst Leitzi ja Carl Zeissiga, külastas oma 95. sünnipäeva eel esimest korda pärast sõda Eestit ja Lätit. Just siin sündis ja toodeti möödunud sajandi tehnoloogia tippsaavutuseks peetud minifotoaparaati.

Baltisakslane Walter Zapp sündis Riias 4. septembril 1905. Aastatel 1921–1936 elas ta perega Tallinnas Nõmmel. Elukutselist fotograafi temast ei saanud, kuid tänu suurele huvile fotokaamerate, optika ja peenmehaanika vastu oli ta nutikas konstruktor. 1935. aastaks sai paberile maailma esimese miniatuurse fotokaamera kavand. 1936. aastal valmis geniaalse minikaamera prototüüp ja samal aastal sõlmiti lepingud selle tootmiseks.

Maailma esimene tilluke kaamera oli meie leiutaja tippleiutis, kuid kuna Eestis polnud tehnilisi võimalusi selle tootmiseks, hakati kaamerat tootma Riia tehases VEF ja neid valmistati aastatel 1938–1942. Sõja ajal sai see populaarseks kui spioonikaamera. Minoxi kaamera tootmine jätkus sõjajärgsel ajal Saksamaal.

Pärast sõda asus Zapp elama Šveitsi Baseli lähedale.

15. juunil 2000 oli leiutaja Tallinnas. Zapp käis patendiametis, kust sai dokumentide koopiad ja teenetemärgi, mis antakse kõige auväärsematele patenditöötajatele. Leiutaja jõudis käia Pirital ja majas Nõmmel Valdeku tänaval, kus ta aastatel 1934–1936 Minoxi konstrueeris.

Tema päevaplaanis oli tähtsal kohal Tallinna linnamuuseumis fotomuuseumi külastamine, kus ta tutvus fotograafia ajalugu kajastava ekspositsiooniga, milles seisis aukohal miniatuursele kaamerale Minox pühendatud klaasvitriin. Zapp näitas võttegrupile Minoxi prototüüpi ja VEFi tehases toodetud minikaamerat. Zapp rääkis soravat eesti keelt. Väljapandud rariteetse kaamera võttis leiutaja kätte, uuris seda pikalt ning selgitas kohalolnutele, kuidas see töötas. Palusin tal korraks ka pildistamist matkida. Tilluke kaamera (mõõtmetega 75 x 25 x 15 mm) kasutas perforeerimata filmi ja minikassetti, kuhu mahtus filmi niipalju, et sai 6,5 x 9 mm kaadri mõõduga teha kuni 100 võtet. Kaameralt lugesin «Made in Latvia». Lisaks fotokaamerale konstrueeris Zapp ka erilise filmiilmutuspaagi ja miniatuurse suurendusaparaadi.

Tänutäheks selle eest, et Zapp oli Eesti oma leiutisega maailmas kuulsaks teinud, andis president Lennart Meri talle 20. mail 2001 Zürichis üle Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Walter Zapp suri 17. juulil 2003 97-aastaselt Šveitsis.

Seotud lood
27.04.2018 30.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto