Sisukord
Keskkond
Tänane leht

Kaido Kama keskkonnakülg: kuidas tekib metsastatistika?

6 min lugemist
  • Muudetud metoodika metsainventuuris kasvatab näiliselt metsa tagavara
  • SMIga esitatud arve pole ükski väline hindaja kunagi kontrollinud
  • Olukorra päästaks tagasipöördumine ülepinnalise inventeerimise juurde
  • Otsuseid tuleks langetada vana hea metsakorralduse riikliku süsteemi varal
Seemnepuud enne ja nüüd. Paremal pool teed on noorendik koos aastate eest kasvama jäetud männi seemnepuudega, vasakul värske raielank. Raiutavad metsad muutuvad järjest peenemaks ja nooremaks. FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valdav enamik meile esitatavatest metsa iseloomustavatest arvnäitajatest saadakse statistilise metsainventuuriga (SMI), mida teeb keskkonnaministeeriumi haldusalas olev keskkonnaagentuur. 

Tellijale Tellijale

Nendel arvudel põhinevad ka kõik metsapoliitilised otsused ja praegu metsas toimuva õigustamine. SMId tehakse üle Eesti paiknevate proovitükkide hindamisel, tulemused üldistatakse statistiliselt kogu Eesti metsale. 

Statistilisele hindamisele mindi üle 1999. aastal, enne seda saadi arvnäitajad ülepinnalise metsa inventeerimisega, mida tegid (ja teevad osalt praegugi) metsakorraldajad, kes inventeerisid (inventeerivad) konkreetseid metsatükke iga kümne aasta tagant.

26.04.2018 28.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto