Sisukord
Arter
Postimees
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Viirus Kriimsilma üheksa ametit

3 min lugemist
Lunaraha nõudev Petya ründas peamiselt Ukraina ja Vene ettevõtteid eelmise aasta juunis. FOTO: SCANPIX

Esimesed viirused kirjutati selleks, et «sõbralikult» või kuritahtlikult käkki keerata. Nüüd on internetis ammu oma kuritegelik maailm ning küberkuritegevus käibe poolest narko- ja inimkaubanduse selja taha jätnud. Konkurentsi suudab pakkuda veel üksnes põrandaalune relvaäri.

Tellijale

Esimesena kirjutas isepaljunevate programmide võimalusest üks arvutiasjandusele alusepanijatest John von Neumann juba 1949. aastal. Teda võimegi lugeda arvutiviroloogia isaks. Esimene katseliselt loodud viirus oli 1971. aastal Bob Thomase kirjutatud Creeper, mis levis interneti eellases Arpanetis. Ohvri leidnud pahalane kopeeris end ja kuvas ekraanile: «I'm the creeper, catch me if you can!» Kui levima hakkasid personaalarvutid, loodi viiruseid ka nende jaoks. Nii ilmus Apple OSi jaoks esimese viirusena Elk Cloner aastal 1981. IBM PC ühilduvad personaalarvutid pidid veel viis aastat ootama, enne kui 1986 kirjutasid Pakistani vennaksed viiruse nimega Brain. Esimene spetsiifiline Windowsi viirus ilmus alles 1992 versiooni 3.0 jaoks.

Kuigi sõna «viirus» kasutavad tavainimesed igasuguse kahjuliku programmi kohta, on nad tegelikult  küberviroloogidele vaid üks paljudest pahavara (malware, lühend malicious software’ist) liikidest ja tänapäeval üldse mitte levinuim kurivara liik. Teiste hulka kuuluvad näiteks ussviirused, mis arvutivõrkudes levides ummistavad neid ning kannavad endaga kaasas juba ohtlikku koormat.

11.05.2018 14.05.2018
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto