/nginx/o/2018/02/27/7645163t1hfbcd.jpg)
Otsus põlevkivist ja kasutatud rehvidest õli tootmise hüppeliseks suurendamiseks võib langeda juba tänavu, kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter esimese kvartali majandustulemusi tutvustades.
«Katsume aasta lõpus või järgmise aasta alguses otsustada, kas teha uus tehas või mitte,» lausus Sutter. «Uue õlitehase rajamine sõltub nafta maailmaturu hinnast ja omaniku soovist, aga meie oleksime selleks ajaks valmis.»
Nafta maailmaturu hind tõusis tänavu ligikaudu samale tasemele nagu uue õlitehase Enefit280 ehitamise ajal, mistõttu muutub teise samasuguse tehase rajamine käega katsutavaks. Ehkki Enefit280 ei ole saavutanud kavandatud võimsust, jõutakse Sutteri kinnitusel selle rajajooneni lähiajal.
Kui ettevõte suudab tehase töökindlust suurendades vähendada hoolduseks ja remondiks kuluvat aega, kasvab vedelkütuste tootmine 10 protsendi võrra. «See ei ole lagi, loodame, et suudame veel rohkem kätte saada,» lausus Sutter.
«Oleme mitu modifikatsiooni juba juurutanud ning need on andnud häid tulemusi. Sellega on referentshind, millega uus tehas end ära tasuks, allapoole tulnud ja allapoole on tulnud ka investeeringu maksumus ning investeeringu väljavaade kogu aeg paremaks läinud.»
Eesti Energia alustas esimese uue põlvkonna tehnoloogiat kasutava Enefit280 õlitehase ehitust 2010. aasta kevadel. Aasta varem, kui ehitusotsus küpses, oli naftakartelli Opec toornafta keskmine hind aastas ligi 61 dollarit barrelilt, tänavune keskmine hind on portaali statistica.com andmetel ligi 65 dollarit.
Ligilähedalt sellises vahemikus näevad toornafta hinna kõikumist järgmistel aastatel ka prognoosimisega tegelevad organisatsioonid.
Kui ligi 270 miljonit eurot maksnud Enefit280 õlitehase eelis seisneb põlevkivist õli ja gaasi koostootmises, siis peagi hakatakse lisama ka kasutatud rehvide haket, mis suurendab veel ärilist efektiivsust.
«Keskkonnaministeerium valmistab ette taotlust Euroopa Komisjonile, et saada jäätme katkemise luba. Kui loa saame, siis oleme valmis ka kohe tööstuslikult alustama,» teatas Sutter.
Enefiti tehnoloogia võimaldab kasutada õli tootmiseks peale põlevkivi kaheksa protsendi ulatuses rehvihaket, mis sisaldab neli korda rohkem energiat kui põlevkivi.
«Raadi lennujaama saame puhtaks. Meie võimekus on oluliselt suurem, kui Eestis ja isegi regioonis neid rehve tekib,» selgitas Sutter. «Kohe me selle koguseni ei jõua, siin on muud piirangud, aga kõik Eesti vanad rehvid suudame ära kasutada.»
Eesti Energia alustas põlevkivile tööstuslikus koguses rehvipuru lisamise katseid kaks aastat tagasi. Aastas oleks võimalik õliks töödelda ligi 100 000 tonni rehve, Eestis tekib samal ajal umbes 12 000 tonni kasutatud rehve.
Eesti Energia kontserni müügitulu kasvas esimeses kvartalis 6,2 protsenti, 228,6 miljoni euroni, kuid puhaskasum langes kavandatava Jordaania põlevkivielektrijaama müügist tingitud mulluse erakorralise kasumi tõttu 16,1 protsenti, 40,5 miljonile eurole.
«Hea meel on tõdeda, et Eesti on endiselt elektrit eksportiv riik. Esimese kvartaliga eksporditi naaberriikidesse ligi 600 gigavatt-tundi elektrit, mis toob kvartali keskmist elektri turuhinda arvestades riigile eksporditulu 25 miljonit eurot. Ka Läti suutis esimeses kvartalis kodumaise tootmisega tarbimise katta, kuid näiteks Leedu, Poola ja Soome on endiselt üsna suures elektridefitsiidis,» rääkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.
Narva elektrijaamades oma aja ära elanud katelde sulgemise järel võib Eesti õige pea aga elektrieksportööri staatuse kaotada.
Eesti Energia elektrimüügi tulu kasvas 3,5 protsenti, 105,6 miljoni euroni, keskmine elektrihind oli 41,4 eurot megavatt-tunni kohta, suurenedes aastaga 3,7 protsenti.
Kontserni müügitulud kasvasid esimeses kvartalis peamiselt kõrgete elektrihindade ja suurenenud müügimahtude tõttu. Tulemused on aastases võrdluses mõjutatud ka jaotustariifide hinnalangusest, mis rakendus eelmise aasta teises pooles, teatas Eesti Energia Londoni börsile.