Sisukord
Päevakomm
Postimees
28.04.2018
Eesti Valimiste lähedus pakub üllatusministreid Konnad ja teised kahepaiksed Majandus Riigi energiafirma lubab rohkem õli toota (1) Välismaa KOHALIK VAADE: Võltsitud diplom Hispaania poliitikas ametist ei vii, kuid näpatud kreemipurk küll (2) Koreade ebatraditsioonilised esileedid rambivalgust ei pelga (1) Kimi ja Mooni piiritango läks ajalukku Arvamus Andres Adamson: panganduse algusest Eestis Neeme Korv: üks korralik «näidishukkamine» (10) Kimi grand plan jäi saladuseks (2) EKI keelekool: eesti keele kübaratrikid Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Postimees 1931. aastal: Saksa tollivaimustus jahtub Ene Pajula veste: mammi usub, et kiitmiseks leiab alati mõne ettekäände Peeter Langovitsi tagasivaade: Minoxi isa Tallinnas (1) Juhtkiri: kas peaminister teeb halba nalja? (26) Kultuur Miks ikkagi lahkus Paavo Nõgene kultuuriministeeriumist? (7) Kas siis selle teatri tantsu keel...? Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Sport Reinar Halliku korvpalliakadeemia päästis gümnaasiumi sulgemisest Mart Soidro: Leedu korvpallist. Austuse ja kadedusega. AK Vikerkaar loeb. Indiast, vastuvõetava verekogusega Aja auk. Kleepuvad näpud Kaose ja korra piiril käies. Ly Seppel – 75 Nädala plaat. Valgekingaline zombifolk Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (81) Ebausu levik ei takista teadlasi tulevikku loomast Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda (2) Arter Filmisaade «Jupiter» paotas hallil ajal akent maailma Filmiarvustus: «Vaimude lahkaja» on lisa Briti õudusfilmide paremikku Revolutsioon, baltisakslased ja Eesti iseseisvumine ehk kuidas Alatskivi lossi mööbel koju tagasi jõudis Suur Arteri intervjuu! Andrus Kivirähk loodab muuta meie suhtumist tolmu Võta ette kevadpuhastus telefonis! Camper’iga Ameerikasse. Mis ja kuidas? VIDEO: Kallis, olen sinu ämblikmees! (1) Maailmakuulsa Le Cordon Bleu kokakooli kõnepruuk: «Jah, chef, ei, chef.» Kleidid, mis elavad seljas Ameerika printsess Ivanka Trump Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: üks korralik «näidishukkamine»

2 min lugemist
Eestis on arvukalt ilma tõkkepuuta raudteeülesõite. FOTO: Ardi Truija

Vaatan liikuvat pilti ekraanil ega taha oma silmi uskuda. Pealtnäha soliidne proua jõuab traatvõrguni, mis lahutab teda raudteest, ja võtab käekotist lõiketangid. Krõks-krõks! Proua väänab tõkke kõrvale ja koperdab läbi saadud avause otse üle raudtee. Milleks ringiga minna, eks ju!?

Seisan autoga ülesõidukoha ees, punased foorituled vilguvad, tõkkepuud on alla lastud. Korraga näen vasakust küljepeeglist, kuidas rivis paar kohta tagantpoolt sööstab välja tume masin, siksakitab tõkkepuude vahelt läbi. Mõne sekundi pärast on ka rong kohal. Vilet kuulsid, hullumeelne?

Mullu oli raudteel 22 õnnetust, hukkus 13, viga sai neli inimest. Statistika peegeldab probleemi, mida me iga päev oma silmaga näeme: raudtee ületamisel on hoiakud leebelt öeldes käest ära.

Väide, et teemaga tegeletakse liiga vähe, ei vasta kindlasti tõele. Ajakirjandus kajastab raudteeõnnetusi põhjalikumalt kui kunagi varem. Eesti Raudtee ja Elron on reljeefseid videokaadreid avalikustades ennetuse jõulisemaks muutnud. On rõhutud ka empaatiale – avalikult on sõna võtnud rongijuhid, kes saavad surmade vältimiseks väga vähe teha.

Kindlasti ei tohi karistamist meetmena ületähtsustada, kuid mul on tunne, et raudtee osas oleme seda siiani alatähtsustanud.

Sel nädalal kogunes majandus- ja taristuministri juures liikluskomisjon, kus eksperdid rääkisid märgatavusest ja kiirusest. Ka Eesti Raudtee on pidevalt rääkinud taristu turvalisemaks muutmise vajadusest. ERGO kindlustuse turundusjuht Evelin Mitt kirjutas Postimehes, et «kui inimene ise ei oska piisavalt tark olla, siis tuleb luua tark keskkond, kus sõidukid mõtlevad nende eest, kes ise seda ei suuda». Nõus, pilk peab olema tulevikus, kuid meil on vaja tegevusplaani ka lähiajaks.

Keskkonna targemaks muutmine võtab liiga palju aega. Me tahame üha tänapäevasemaid, see tähendab kiiremaid, vaiksemaid ja seejuures säästlikumaid ühendusi. Elroni uued «porgandid» täidavad neid tingimusi juba päris hästi. Raudtee võimaldab kiirust tõsta.

Niisiis tuleb tegutseda, ja õnneks saab tuua positiivse näite. Eelmisel nädalal korraldas Eesti Raudtee koostöös politseiga aktsiooni, kus paari tunni jooksul võeti luubi alla ja trahviti kümneid inimesi. See oli kasulik, ehkki tõhusaks «näidishukkamiseks» võinuks sündmus veel paremini esile kerkida.

Kindlasti ei tohi karistamist meetmena ületähtsustada, kuid mul on tunne, et raudtee osas oleme seda siiani alatähtsustanud. Liiklusseadus räägib raudtee ületamisest lausa kahes eraldi paragrahvis. Seaduse mõte ja säte käsitlevad raudteed üheselt kõrgendatud ohuna.

«Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik.» (LS § 59, lg 1) Lihtsamalt ja selgemalt ei saaks ükski õigusakt sõnastatud olla. Mis oleks, kui politseinikud mõne kiiruse mõõtmise kampaania asemel hoiataksid ja vajadusel ka trahviksid juhte, kes eksivad selle, kõige põhilisema vastu? Usun, et mõnest avalikuks saavast kopsakast trahvist piisab, et harjumuspärast lohakust murda.

Seotud lood
27.04.2018 30.04.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto