N, 19.05.2022

teaduse lühid

teaduse lühid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Jäljed kinnitavad jahti laiskloomale

Teadlased peavad USA New Mexico osariigi kõrbest leitud jälgi tõendiks seal kunagi jahimeestele alla jäänud ja tänapäevaks välja surnud hiiglasliku laisklooma viimastest hetkedest. Jalajäljed on pea 15 000 aastat seisnud kivistunult. Tõenäoliselt kõndis terve tonni kaalunud hiiglaslik laiskloom järve kaldal, kui inimesed teda ründasid. Praegu laiub alal kuiv kõrb. Seekordne avastus, mida teadlased nüüd ajakirjas Science Advances kirjeldavad, on otsene tõend sellest, et inimesed tõepoolest jahtisid suurloomi.

Teadaolev maailmaruum kasvas 1000-kordselt

Aastast 2013 maailmaruumi seiranud Gaia ligikaudu kaks tonni kaaluv astromeetria-satelliit mõõdab enneolematu täpsusega üle tähtede asukohad ja nende kaugused. Tulemuseks ei ole midagi vähemat kui miljardite tähtede koordinaate hõlmav kataloog, mida saab käsitleda ka omamoodi 3D-kaardina, kirjutab Nature. Avaldatud andmehulk sisaldab pea 1,7 miljardi tähe asukohti ja 1,3 miljardi kohta ka täpsemaid andmeid, nagu kaugus, värvus, liikumiskiirus ja -suund. Kokku laiendab see üks andmehulk läbiuuritud Universumi ulatust 1000 korda.

Euroopat ootavad võimsad tormid

Keskmine lainekõrgus Atlandi ookeanil on üle poole sajandi märgatavalt tõusnud. Ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uurimuse kohaselt on Iiri- ja Šotimaa rannikul keskmine talvine lainekõrgus tõusnud seitsmekümne aasta jooksul 10 millimeetrit aastas. Seega võrreldes 1948. aastaga on lained keskmiselt 0,7 meetrit kõrgemad. Tormistel öödel-päevadel olid lained Iiri rannikuil tõusnud keskmiselt lausa 1,7 meetrit kõrgemale kui möödunud sajandi keskpaigas. Lainete suuremat hoogu seletavad kaks klimaatilist tegurit, mis on tuntud kui Põhja-Atlandi võnkumine ning Lääne-Euroopa rõhuanomaalia.

Arktika jääst leiti suur hulk mikroplasti

Saksa teadlased tuvastasid jäätunud mereveest võetud proovidest kaks kuni kolm korda rohkem mikroplasti, kui on teada senistest uuringutest. Kokku tuvastati merejääst 17 tüüpi plasti. Kui praegu on need veel jäässe talletatud, siis võib eeldada, et soojeneva kliima tingimustes sulab jää ühel hetkel siiski ära ja plast jõuab tagasi vette. Mida see elusloodusele kaasa toob, võib praegu vaid oletada, kirjutab BBC. Mikroplasti all peetakse silmas plastitükke läbimõõduga alla viie millimeetri, mis on ohtlikud, kuna jõuavad tihtipeale filtreerimise teel toituvate loomade toidulauale ning sealt omakorda toiduahelasse. Hulk selliseid osakesi jõuab mereökosüsteemidesse suuremate plastitükkide loodusliku lagunemise teel.

Uraan haiseb mädamuna järele

Uued vaatlused ja analüüsid näitavad, et Uraanil hõljuvad ringi vesiniksulfiidi pilved. Seesama aine annab ka mädamunale äratuntava leha. Gemini observatooriumitest Hawaiil tuvastati jälgi, mis peavad viitama vesiniksulfiidi leidumisele Uraanil. Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud uurimus annab vastuse kaua õhus olnud küsimusele, kas Uraani atmosfääris leidub enam vesiniksulfiidi või ammoniaaki, vahendab BBC. Vaatlused tehti Mauna Kea mäe tipus paiknevas observatooriumis spektroskoobi abiga.

23jälg

Foto: Matthew Bennett / Bournemouthi Ülikool / Reuters / Scanpix

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tagasi üles