Sisukord
Arter
Tänane leht
05.05.2018
Eesti Aabile tuli suurhüvitis üllatusena (5) Nädala näod. Mitme plaani mees (3) Nädala näod. Veel üks Kallas (2) Nädala näod. 46 – algab elu uus (3) Simsoni määrus osutus Trooja hobuseks (10) Rebane sõi kruusateel kive Tallekeste tippaeg Video: kohtingu tagaotsitavaga lõpetas arreteerimine (4) Majandus Tehisintellekt kaotab tüütuse türannia Välismaa PERSOON. Vangistatud opositsionäärist Armeenia revolutsiooni liidriks (1) Malaisia palmiistandustes on pärdikud hinnatud töölised Marxi pärand lõhestab Saksamaad isegi veel tema 200. sünniaastapäeval (16) Arvamus EKI keelekool: terminiabi terminibaasist Juhtkiri: Simsoni alatu nüke (52) Artemi Troitski: vanakese Xi Hiina poliitiline meditsiin (2) Lauri Vahtre: sotsiaalkonstruktivism ja hall udu (46) Nädala näod. Veel üks Kallas (2) Nädala näod. Mitme plaani mees (3) Nädala näod. 46 – algab elu uus (3) Nädala näod. Meie mees finaalis Kultuur Reketi uus album on julgem ja lõbusam kui eelmised W A U H A U S – materjalide ja publikuga mängiv etenduskunstikollektiiv (2) Tagasivaade Triibmannile (1) Suur Arteri intervjuu! Eesti kudumisgeenius Kristel Kuslapuu: «Lähen aastatega aina pöörasemaks!» Sport Nädala näod. Meie mees finaalis Horvaatia jalgpalli-iidoleid ähvardab türm Eesti naiste kettaheiterekord võib rännata Moskvasse (1) Joosep Susi: monumentaalsus ja momentaansus (1) Tarbija Jalgratas vali rahakoti ja eluviisi järgi AK Reketi uus album on julgem ja lõbusam kui eelmised Aja auk. Hävituse ingel Vikerkaar loeb. Kuidas jääda inimesena ellu Inimese ajastul? Tagasivaade Triibmannile (1) Asjad, mis teevad memuaarid heaks Lugusid vihastamise lõbust «Kirjutamine on alati ühtlasi ka reisimine» Abiks alkonaudi abistamisel Peeter Langovitsi tagasivaade: Regina Baltical võistlesid laevafirmad Maarja Kruusmaa: riik kui leiutis (2) Lundi rajatavast kiirguskeskusest saab ka Eesti teadlaste superlabor Nädala plaat: Ans.Anduri vedel linn Romaanide hulka kadunud (1) Arter Neeme Raud: kevadluurel «suure neitsiliku» naabruses Ajastu on pinev, aga inimestel on igav. Mis teil viga on? Alaealised keset pedofiile ja häkkereid ehk kuidas rääkida lapsega internetist Hinge pugemise kunst Filmiarvustus «Tully»: igale (tulevasele) lapsevanemale kohustuslik film Kas president Kaljulaid jookseb maailmarekordi? Mehed, need on asjad, mida naised vihkavad! Suur Arteri intervjuu! Eesti kudumisgeenius Kristel Kuslapuu: «Lähen aastatega aina pöörasemaks!» Esimesed metsa maitsed Juustukuningad avasid kohviku Vaata, mis on need 6 asja, mida teada Opel Insignia GSI kohta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hinge pugemise kunst

8 min lugemist
  • Mis toob inimesed kunstisaali?
Ivan Aivazovski loomingu näituse keskmes on kunstniku maal "Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Haruldus toodi Eesti Kunstimuuseumi kogust publiku ette pärast restaureerimist, mis kestis pea kolm aastat. Näitus jääb Kadrioru lossis avatuks 8. juulini. FOTO: Stanislav Stepaško/Eesti Kunstimuuseum

Miks Ivan Aivazovski tormise mere ja õhetava päikeseloojanguga maalid või pallaslaste looming köidavad inimesi rohkem kui kaasaegne kunst? Miks tundub vana klassika publikule mõistetavam ja hingelähedasem kui moodsad kunstivoolud? Kunstiajaloolased otsivad põhjust.

Tellijale Tellijale

On märtsikuu viimane nädalalõpp. Kadrioru kunstimuuseumisse voorib rahvast hulgakaupa, kuigi ühe tuntuma vene marinisti Ivan Aivazovski meremaalide näitus «Aivazovski. Ideaali otsinguil» on publikule lahti juba kolmandat nädalat. Vahetult pärast avamist võis aga näha veelgi haruldasemat vaatepilti – Kadrioru barokklossi ukse taga lookles pikk järjekord.

Esimese kolme nädalaga käis näitusel üle 10 000 inimese, Eesti näitusesaalide kohta on seda erakordselt palju. Sama suur huvi jätkub siiani, kinnitab koos Alar Nurksega näitust kureerinud kunstiajaloolane ja Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.

Põhjustest, miks tõmbab vana, ajaproovile vastu pidanud klassika inimesi sageli rohkem kui kaasaegne kunst, tõstab Mai Levin esikohale selle, et tegu on oma ala suurte meistritega, kes oskavad professionaalselt maalida ja end kunstis väljendada. «Nad on isiksused. Nende käekiri on veenev ja isikupärane. Nende selja taga on kõrgelt arenenud, süsteemne ja põhjalik kunstikoolitus,» põhjendab ta. Vanem kunst pole tema sõnul sugugi aegunud kunst, vaid midagi sellist, mis säilitab läbi aegade oma mõjujõu ja kannab inimlikku sõnumit põlvest põlve. «Kontakt sellega on inimesele hõlpsam, sest seda on sõelutud läbi aja. Võtke või aastatuhandete vanune Egiptuse kunst – nende meistrite stiili imetletakse tänapäevani,» toob Levin näite.

04.05.2018 07.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto