Eesti korteriühistute juhatustest saavad õiglast töötasu vähesed

Korteriühistu juhatuse liige vastutab selle eest, et ühistu kohustused teenusepakkujate ees oleks täidetud. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Korteriühistu juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib korteriühistut ning vastutab selle toimimise ja vara säilimise eest. Väga paljude juhatuse liikmete tööpäev möödub seejuures isikliku aja ja ressursside arvel.  

Juhatuse liikmete tasu on väga erinev, sõltudes maja suurusest ja tegevustest, mida soovitakse korteriühistus teha. Advokaadibüroo Lindeberg OÜ juhatuse liikme Keijo Lindebergi sõnul sõltub ühistu liikme tasu ennekõike ühistu finantsvõimekusest ja juhatuse liikme ülesannetest. Suuremate ja vanemate kortermajade puhul on juhatuse liikmel üldjuhul veidi suurem töömaht, kuna probleemidega tuleb tegeleda sageli.

Tänapäeval on sage ka see, et kortermaja haldab hoopis haldusettevõte, kes saab selle eest ka tasu. Juhatuse liikmete roll on sellisel juhul oluliselt väiksem ja nemad tasu ei saa.

«Hiljuti meie koolitusel ligi poole tuhande korteriühistu juhi seas tehtud küsitlusel selgus, et töö eest saab tasu alla poole korteriühistu juhtidest,» märkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Küsitluse järgi ei tasustatud ühistu juhtimise eest üldse 51 protsenti vastanutest. Vaid 11 protsenti sai netosummas 200–500 eurot, 34 protsendil juhatuse liikmetest jäi saadava tasu suurus alla 200 euro.

«Olen kuulnud, et on ka 1000-euroseid tasusid suurte ja keeruliste majade puhul,» lisas Mardi.

Korteriühistu juhatuse töö pole meelakkumine

Juhatuse liige valitakse üldkoosoleku otsusega ja tema sobivust hindavad tavaliselt korteriühistu liikmed. Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumise korral juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Otseseid erireegleid seadus korteriühistu juhatuse liikmetele ette ei kirjuta, küll aga on oluline, et valitud juhatuse juhtimispõhimõtted haakuks ülejäänud ühistuliikmete omadega. Üldised reeglid juhatuse liikmetele määrab tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis näeb ette, et juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima heauskse käitumise põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Tuginedes Eesti Korteriühistute Liidu näidispõhikirjale, peab juhatus korraldama üldkoosolekuid, täitma üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tegelema ühistu igapäevase juhtimisega, korraldama raamatupidamist ja palju muud. Juhatus peab ühtlasi tagama ka ühistu vara säilimise ning jälgima, et juhatuse liikmed ei kasutaks ühistu vara enda huvides ära. Vastasel korral võib ühistu endise juhatuse liikme vastu esitada kahjunõude.

«Samuti on võimalik, et kui kortermajas juhtub midagi, näiteks kukub kellelegi katuselt jää või lumi peale, võib juhatuse liige vastutada selle eest kriminaalkorras, kui juhatuse liige on jätnud oma ülesanded korrektselt täitmata – näiteks pole tellinud ohtlike jääpurikate eemaldamist või katkise garaažiukse remonti,» märkis Lindeberg.

Juhatuse liikmel võiks Lindebergi sõnul lisaks olla elementaarne ülevaade asjakohastest õigusaktidest, vähemalt üks liikmetest võiks olla ka kursis tehnilise poolega, et hinnata maja remondivajadust. 

«Ideaalis võiks korteriühistu juhatuse liikmeks olla jurist, insener ja psühholoog, sest neid ametioskusi on ühistus sageli vaja,» rõhutas Mardi.

08.05.2018 10.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto