Sisukord
AK
Tänane leht
12.05.2018
Eesti Ühe pere aasta prügi mahub ühte purki Ministeeriumi uuest pressiesindajast sai kantsleri mainekorraldaja (7) Pootsman ei tea veel orust Võistle, Elina, võistle! (1) Välismaa Gina Haspel astus lavale Hiina Big Maci fännid kaubandussõjas burgerist ei loobu Väike röövik ähvardab Aafrika nälga jätta SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Arvamus Viivi Luik: töörahu tapamajas (5) EKI keelekool: kihelkond (2) Postimees 1992. aastal: peeti kinni võõrväe vanemleitnant Peeter Järvelaid: kihelkondlik triipkood riigikultuuris Juhtkiri: kulda väärt ema (1) Sport Raudmees Ain-Alar Juhanson murrab uut sorti takistusi Starditulede süttimise hetkel kustub eestlaste sõprus SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Jets rõõmustab Kanada haavatud hinge (1) Mart Soidro: igatsedes taga kadunud aegu Tarbija Välismaale õppima minekuks tuleb teha kõva eeltööd AK Eesti rahva ajalugu Enn Tarveli järgi (1) Hellade näppudega inimmasina naasmine Ulmekogumik, mille lugudes päästavad eestlased inimkonna (1) Vikerkaar loeb. Ala ja tema rahvas Elu ongi keeruline «Inimeste elulood on kirjandusliku ehitusmaterjali ammendamatu karjäär» Andres Adamson: ajalootõest ja eesti rahvast (6) Peeter Langovitsi tagasivaade: Järvi tõi Eestisse Detroiti sümfoonikud Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad (3) Kihelkondlik Eesti: Tuleme ja saame kokku juurte juures Kihelkondlik Eesti: Meie identiteedi kodu Arter Pilk luuraja argipäeva: väikesed võidud (ja kaotused) suures vastasseisus Viirus Kriimsilma üheksa ametit Jah, ka emadust saab täiega turundada! Ilona Leib: mina – ema (1) Arteri suur intervjuu: Kaja Kallas ei karda skandaale! (6) SEIKLUSVIDEO: Milline on maailma kauneim kanjon? Nõiutud kaljud, ohud ja legendid Emadepäevaks: kodutortide klassika värskemal moel Mis on stiilivaldkond, milles eestlased hädasti järeleaitamistunde vajaks? Miks tahaksid londonlased haarata oksekoti järele, kuuldes väljendit «kuninglik pulm»? Filmiarvustus: «Päike südames» - poolteist tundi armastuse otsimist (1) Sõiduproov. Kas see ongi viimane puhtavereline Mitsubishi? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kihelkondlik Eesti: Vallad kaovad, kihelkonnad jäävad

7 min lugemist
Ehk aitavad pruunid kihelkonnasildid omal tagasihoidlikul viisil kaasa kohaliku identiteedi hoidmisele ja taasloomisele. FOTO: Eerik Leibak

Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima, kirjutab bioloog Eerik Leibak.

Tellijale Tellijale

Kihelkonnavõrgustiku arengut 13.–15. sajandil võib valdavalt pidada evolutsiooniliseks – muinaskihelkonnad poolitati või jagati kolmeks. Üksikjuhtumeil rajati uusi kihelkondi ka üle põliste piiride, nt Väike-Maarja kihelkond moodustati küll valdavalt Simuna kihelkonna loodeosast, kuid sinna arvati ka Vao–Kiltsi piirkond Koeru kihelkonnast Järvamaalt. Mõni uus kihelkond näib tekkivat siiski ka varasemat asustusloogikat eirates keskaegsete linnuste vm tugipunktide kirikute ümber (Rõngu, Kursi, Rakvere, Vana-Pärnu).

Pärast seda, kui Eesti oli Liivimaa sõja ja Rootsi–Poola sõdade tulemusena läinud Rootsi valdusesse, asus riigivõim – riik ja kirik olid Rootsis tugevasti seotud – uuendama kirikukorraldust. Uusi kihelkondi rajati eelkõige piirkondadesse, kus rahvaarv oli kasvanud. Iseäranis palju uusi kihelkondi – Räpina, Kanepi, Hargla ja ajutiselt ka Mehikoorma – loodi praegusele Võrumaale, mis seni oli sarnanenud Savo põlispõllunduseta ja hõreda asustusega tagamaaga ning kus kirikuid oli olnud vähe.

11.05.2018 14.05.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto