Kirjaneni tehas võib tulla Imaverre

  • Tegemist ei oleks tööstusliku, vaid demotehasega, mis loob 20 töökohta.
  • Seni on kasutusele võetavat tehnoloogiat testitud üksnes Ühendriikides.
  • Investeeringu hinnanguline maksumus on 30–40 miljonit eurot.
  • Graanul Investil pole ootusi Riigimetsa Majandamise Keskusele ega riigile.

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen asub rajama uue tehnoloogiaga demotehast.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Möödunud nädala lõpul Ameerika tehnoloogial põhineva uue puidutöötlemistehase ehitamisest teada andnud puidutöösturi Raul Kirjaneni sõnul ei ole loodav tehas klassikaline tselluloositehas ja esialgu käivitatakse sellest n-ö demoversioon.

«Tegemist ei ole tselluloositehasega ega ka Est-Fori konkurendiga, see on uue tehnoloogia arendusprojekt, mille õnnestumise tulemused selguvad paljuski alles aastate pärast,» toonitas Graanul Investi omanik Kirjanen, jagades lisaselgitusi läinudreedese teate kohta, et ettevõte hakkab koos Ameerika Ühendriikide tehnoloogiaettevõttega Sweetwater rajama Baltimaadesse uuel tehnoloogial põhinevat puidutöötlemistehast.

Kuivõrd Kirjaneni rajatav tehas ei ole esialgu tööstus-, vaid demotehas, on selle maht väike. Esialgne aastane toormevajadus jääb alla 25 000 kuupmeetri puitu. «Normaalmõõtmetes tehas on suurusjärgus kümme korda suurem, kuid samas siiski üle kümne korra väiksem kui Est-Fori plaanitav tselluloositehas,» kirjeldas puidutööstur.

Võrdluseks: Tartusse miljardilist tselluloositehast plaaniv Est-For on öelnud, et nende aastane toormemaht oleks 3,3 miljonit kuupmeetrit ja tootmismaht 750 000 tonni puitu.

Demotehas looks esialgu 20 töökohta. Väga suur hulk töökohti võib tekkida ka arendustegevuses.

Ka avaldas Kirjanen tehase, mille hinnanguline maksumus on 30–40 miljonit eurot ja mida rahastaks Graanul Invest ise, võimaliku asukoha. «Demotehase asukohana oleme esialgu vaadanud meie Imavere pelletitehase poole. Seal on meil olemas peaaegu kogu vajalik maa ja ka infrastruktuur, mida sellise tehase ehitamiseks vaja läheb,» rääkis ta.

Demotehas looks esialgu 20 töökohta. Väga suur hulk töökohti võib sellele lisaks tekkida arendustegevuses.

«Kui meil õnnestub esialgne fraktsioneerimise protsess, siis tekivad esimesed puidu baasil toodetud puhtad suhkrud ja ka keemiliselt rikkumata ligniin. Need toorained võivad olla tulevikus aluseks väga suurele hulgale biomaterjalidele,» ütles Graanul Investi omanik.

Puidutöösturi kinnitusel ei oota nad valitsuselt mingeid soodustusi ega lubadusi, et projektiga edasi minna. Erinevalt Est-Fori eestvedajatest pole ettevõttel ka eelkokkuleppeid näiteks Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kuigi viimane teab projektist.

«Oleme RMKga rääkinud, kuid oleme seisukohal, et selline investeering peab olema majanduskeskkonnas niivõrd tasuv, et ei vaja mingisuguseid erikokkuleppeid riigi ega ka RMK-ga,» rõhutas Kirjanen.

Tagasi üles